Kevadine allergia

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Kui pungad puhkevad ja meel läheb rõõmsamaks, muutub mõnel nina vesiseks, kurk karedaks ja silmad hakkavad kipitama – neid kimbutab õietolmuallergia ehk pollinoos.

Ilmadest olenevalt algab õitsemine igal aastal eri ajal. Esimestena Eestis poetavad juba märtsis oma õietolmu sarapuu ja lepp (kuigi lepa õietolmu on meie kandis ühel aastal leitud juba 28. jaanuaril), mais õitseb kask, suvel pillutavad oma ebemeid heintaimed ja puju. Sageli ei arvesta   allergikud, et õietolm kui hea lenduja võib «reisida» tuhandeid kilomeetreid.



Kevade alguses, kui ilmad niisked,  langevad õietolmuosakesed küll maha, suutmata riskirühma kuulujaid tõsiselt rünnata, kuid alates maikuu päiksepaistelistest päevadest on kõik teisiti. Siis võib õietolm saabuda vägagi kaugelt, näiteks ühel suvel (kui Eestis tehti veel õietolmuseiret) leiti õhust ambroosiat, mis kõneleb Krasnodari krais kasvava taime õietolmu lennuvõimest.  Samuti pole meil haruldane Euroopast pärit taimede õietolm.



«Eestis põeb pollinoosi ligi kümnendik elanikkonnast,» nendib allergoloog Maie Laaniste. «Allergia on eelkõige immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon ehk kaitse, praegusel juhul liiga tugev kaitse mingi täiesti kahjutu või üsna ohutu teguri, näiteks õietolmu vastu.»


Doktor Laaniste sõnul mõjutavad organismi vastuvõtlikkust inimese eluviis, toitumistavad, elukeskkond jms.



«Sööge tervislikku toitu, vältige E-aineid, viibige igal võimalusel värskes õhus, olge kehaliselt aktiivsed jms, korrutavad kõik arstid, aga paraku vähesed võtavad õppust,» räägib ta ja lisab, et pollinoos algab tavaliselt nohu ja silmade sügelemisega ehk üsna tavaliste külmetushaiguste sümptomitega.



Pole siis midagi imestada, et võib-olla alles kolmandal kevadel, kui soojade ilmade tulekuga läheb nohu aina hullemaks ja aevastamishood sagedasemaks, silmad sügelevad ja punetavad, hakkab inimene mõtlema, et tal võib olla allergia. Raskematel juhtudel võib õietolm põhjustada ka astmat.



Kes on allergiline õietolmu suhtes, sellele võivad allergilisi vaevusi tekitada ka mõned toiduained. Seda ilmingut nimetatakse ristallergiaks. Ristallergia põhjuseks on teatav sarnasus õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses, selgitab doktor.



Näiteks ei saa mõned õietolmuallergiaga inimesed süüa pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, tomatit, sellerit, kartulit, ka paljusid maitsetaimi, sest neil võivad hakata sügelema huuled, suu, tekkida köha, nohu, keeleturse või lööve. Õitsemise ajal raskendab nende toiduainete söömine ka põhihaiguse kulgu. Nende asjaoludega peab allergik lihtsalt arvestama, rõhutab doktor Laaniste.



Tänapäeval on õietolmuallergia diagnoosimine kerge: arst teeb nahatesti ja juba 20 minuti pärast on vastus teada. Kui aga midagi jääb ebaselgeks, võetakse vereproov ja kontrollitakse selle näite. Allergiat ravitakse antihistamiin­sete preparaatide ja silmarohtudega ning vastavalt haigusnähtudele määrab arst ravi.



«Soovitatav on võtta rohtu juba enne õitsemisperioodi algust ja jätkata kuni selle lõpuni, sest sellest on rohkem kasu kui süüa tablette ja piserdada tilku ainult neil päevil, kui enesetunne on halb.



Tähtis on kasutada täiendavat rohtu ka nohu leevendamiseks,» juhendab allergoloog. «Kui raviplaanist kinni pidada, on kergem ka pollinoosiga suved üle elada. Paraku on soojad ja päikeselised ilmad allergikutele palju kurnavamad kui vihmased.»




Tasub teada


Allergikule:


•    kuiva ilmaga viibida õues pigem hommikuti ja õhtuti


•    põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille


•    autoga sõites ei tohiks avada aknaid


•    ei ole soovitatav käia metsas ja heinamaadel


•    toidu valmistamisel arvestada ristallergiaga


•    pesu ei tohi kuivatada õues


•    tuppa tasub muretseda õhupuhastusseadmed

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles