Eesti rahvas sööb liiga kaloririkast toitu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigse söömise puhul ei päästa ülekaalulisuse eest ka sportimine.
Liigse söömise puhul ei päästa ülekaalulisuse eest ka sportimine. Foto: AFP / Scanpix

Riigikogus toimunud rahvatervise teemalisel sotsiaalkomisjoni avalikul istungil tõi sotsiaalministeeriumi terviseinfo vanemanalüütik Taavi Lai välja, et Eesti elanike peamised terviseriskid on toitumine, alkoholitarbimine ning suitsetamine.

Statistika näitab, et üha suureneb Eesti elanike toiduga saadava energia hulk ehk see, kui palju inimesed söögist kaloreid saavad. «Eesti näitajaid vaadates selgub, et üldine toiduga saadav energia hulk on alates 1992. aastast meil pidevalt tõusnud ja seda eelkõige läbi suhkrute ehk karbohüdraatide toidus. Seetõttu on aga vähenenud teiste vajalike ainete, näiteks valgu osakaal toitudes,» resümeeris Lai.

Samal ajal on viimastel aastatel elanike liikumisharjumused paranenud - 2002.-2008. aastate andmed näitavad, et igapäevaselt või vähemalt kaks korda nädalas vabal ajal füüsiliselt aktiivselt tegutsevate inimeste osakaal on suurenenud. «Aga kas see on piisav, et kompenseerida toiduga saadavate kalorite kasvavat hulka?» küsis Lai.

Näiteks ilmneb uuringutest, et noortes earühmades on suurenenud nende osakaal, kes on ülekaalulised. Rasvunud inimeste osakaal suurenenud pole. «Kui sellised trendid jätkuvad, siis rahvastikus tõenäoliselt suureneb ka rasvunud inimeste osakaal,» ennustas analüütik.

Alkohol ja suitsud vähenenud

Eesti elanikele muret valmistav alkoholitarbimine on viimastel aastatel vähenenud. Lai arutles, et selle mõju võib muuhulgas olla nii alkoholiaktsiisi tõusudel kui ka majandussurutisel.

Suitsetamise osakaal on samuti päris olulisel määral langenud. «Siin aga on ohutegur, et kõrgharidusega inimeste seas on suitsetamine langenud kiiremini kui põhi- ja keskharidusega inimeste seas. See viitab, et infoalane tugi on neile vajalik,» sõnas Lai.

Tema sõnul viitavad sellised andmed, et elanike tervise paranemise tempo hoidmiseks peab hakkama üha rohkem mõtlema suunatud tegevustele riskirühmadele.

Oodatav eluiga kiiresti tõusnud

Eesti elanike oodatav eluiga on alates 1994. aastast väga kiiresti tõusnud, palju kiiremini kui Euroopas keskmiselt. «Kuid kuna meie algne vahe oli suur, siis peaksime olenevalt liikumiskiirusest saavutama Euroopa keskmise taseme mitte enne kui kümne aasta pärast,» tõdes sotsiaalministeeriumi vanemanalüütik.

Samuti on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. «Kas see on juhuslik andmete kõikumine või arenev trend, saab näha,» oli Lai siiski ettevaatlik.

Oodatava eluea tõusu 3,5 aasta võrra on Laia sõnul eelkõige saavutatud vigastuste ja südame-veresoonkonna haigustesse suremuse vähenemise arvelt. Seda pidurdavad aga ennekõike vaimse tervise probleemid (alkohol, psühhoosid, enesetapud) ja endokrinoloogilistesse ehk suhkrutõvega seotud haigustesse suremus.

Riskiks sotsiaalne ebavõrdsus

Terviseedenduse ekspert Andres Lipand pidas rahva tervise parandamisel kõige olulisemaks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist. «Muidu ei ole meil rohkem erilisi tulemusi oodata. Need praegu nähtavad näitajad, mis on paranenud, näitavad üldist elu paranemist, mis pärast 1990ndaid pidigi nii olema,» sõnas ta.

Samuti peab Lipandi sõnul tõsiselt midagi ette võtma inimeste alkoholitarbimise vähendamiseks. «Alkoholi kättesaadavuse vähendamine oleks konkreetne ja mitte eriti kulukas meede,» pakkus ta välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles