Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles riigikogu ees arupärimistele vastates, et digiretsepti süsteemi arendamiseks vajalikud lisainvesteeringud saab tõenäoliselt teha Euroopa raha eest.
Pevkur: digiretsepti täiendus tehakse Euroopa rahast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pevkuri sõnul on digiretsepti süsteemi võimsuse suurendamiseks vaja hinnanguliselt 7-10 miljonit krooni.
«Riigihange, mis läbi viidi selle majutaja leidmiseks, ütles muu hulgas, et selles lepingus on võimalus lepingu mahtu suurendada kuni 20 protsenti,» kinnitas minister, et võimalikku lisavajadust oli ette nähtud. «Süsteemi arendus oli Euroopa maksumaksja raha eest,» kinnitas ta.
Pevkuri sõnul tellis ministeerium kiire auditi, mis peabki andma meile vastuse, kas vajalike paranduste hulk mahub selle 20 protsendi sisse või mitte. Parim lahendus oleks, kui mahub, sest siis lihtsalt suurendatakse vajalikku kettamassiivi kehtiva lepingu raames ja süsteem saab mõistliku aja jooksul korda. Kui ei mahu, tuleb teha uus riigihange.
Süsteemi käimas hoidmine igakuiselt maksab Eesti maksumaksjale 735 000 kuus.
Pevkur kordas riigikogu ees, et digiretsepti süsteem töötab, kuid enne selle täismahus kasutusele võttu polnud võimalik ette hinnata seda, millisel ajal on retseptide väljakirjutamise ja ostmise tippaeg päevas ning kui palju sel ajal seda üheaegselt tehakse. Just need tippkoormuse ajad ongi süsteemi kirstunaelaks saanud.
Topeltsüsteem töötab
Pevkuri sõnul kirjutatakse praegu digitaalsena välja 40-45 protsenti retseptidest ja 55-60 protsenti retseptidest kirjutatakse jätkuvalt paberkandjal. «Nii et see toimib paralleelselt paberkandjal ja digitaalsena,» rõhutas ta korduvalt riigikogu liikmete küsimustele vastates.
Pevkur kinnitas, et ettevaatuse huvides paralleelselt nii paberretsepti kui digiretsepti käigushoidmine võimaldab ka praeguste probleemide ajal igal juhul inimesele väljakirjutatud ravimi välja osta.
«Kui apteekril on vool ära, puudub internetiühendus või on retseptikeskusesse juurdepääs mingil tehnilisel põhjusel takistatud, siis see võib olla tõesti põhjuseks, kui inimene selle retsepti alusel ravimit ei saa,» nentis minister, lisades, et siis on apteekril alternatiiv kasutada telefoniteenust. Apteeker helistab retseptikeskuse infonumbril, kus kontrollitakse süsteemist järele, kas inimesele on ravim väljastatud või mitte. Kui see ravim on inimesele väljastatud, siis inimene saab ka selle ravimi kätte, kinnitas ta.