Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas jalga vigastanud pojaga kokku kolm tundi veetnud lugejal tekkis mure, kas tõsisema häda korral oleks seda keegi tähele pannud. Haiglajuhi selgitusel võetakse eluohtlikus seisundis patsiendid ette eelisjärjekorras, mis omakorda pikendab teiste inimeste ooteaega.
Kadri Joa käis 1. aprillil koos oma pojaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas, kuna poeg oli treeningu käigus jalga vigastanud. «Tema trauma kirjeldus oli, et käis kolm raksu pahkluus ja järgnes kohutav valu. Mina isiklikult kahtlustasin kõõluse rebendit,» ütles Joa.
Et tal oli võimalik oma autoga haiglasse sõita, et pidanud ta vajalikuks kiirabi kutsuda. Külmakotti polnud tal kuskilt võtta, kuid seda lootis ta traumapunktist kohe saada.
«Erakorralise meditsiini osakonna registratuuri võtsime järjekorranumbri kell 19.04. Number oli 5327. Meie ees oli kolm inimest. Poole tunni pärast, kui jõudis kätte meie numbri aeg, kustus numbritabloo ning umbes viie minuti pärast ilmus sinna number 5332,» kirjeldas Joa sündmuste käiku.
Järgmisena süttis tema sõnul tablool number 5333, mispeale ta pöördus registratuuri, et küsida, miks tema number oli vahele jäetud. «Registraator oli hämmingus ning küsis seda triaaži töötajalt. Triaaži töötaja vastas, et ta kustutas meie numbri. Miks - see ei selgunud,» tõdes Joa.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja haigla ülemarst Sergei Nazarenko selgitas, et seoses EMO kolimisega uude X-korpusesse on praegune numbrisüsteem olnud lühikest aega kasutusel ning seetõttu võib selle töös ette tulla häireid.
Lõpuks pääses Joa oma pojaga löögile alles poole tunni pärast, kui järgmise vahetuse triaaži õde neid vastu võttis. «Ta isegi ei vaadanud jalga, vaid ütles koheselt, et peame minema kabinetti, mis asub nurga taga, teine uks. Selle ukse taga ootasime veel pool tundi. Pöördusin registratuuri ja küsisin, et mis toimub? Miks meid ei teenindata?» rääkis Joa.
Tema soovi peale kutsunud registraator välja vanemõe, kes olevat pikale veninud ooteaja selgituseks teatanud, et haiglal on oma prioriteedid. Umbes kell 21.00 või veidi hiljem võttis neid lõpuks vastu arst.
Nazarenko selgitas, et kuna erakorralise meditsiini osakonna ootesaalis viibivatele patsientidele jäävad nähtamatuks ambulatoorse abi kabinetid ja kiirabisaalide ruumid, siis võib ekslikult jääda mulje, et arstiabi ootel on ainult kolm inimest, kuigi tegelikult on rohkem.
«Regionaalhaigla EMO-sse tuuakse tihti reanimobiiliga eluohtlikus seisundis patsiendid, kes vajavad kiiret abi. Need patsiendid võetakse eelisjärjekorras ja see omakorda pikendab teiste patsientide ooteaega, vahel isegi tunde,» märkis Nazarenko.
Patsientide järjekorranumbri süsteem ei ole haigla ülemarsti sõnul järjekorra aluseks, vaid fikseerib kellaajaliselt patsientide saabumise regionaalhaiglasse ja aitab patsientidel õigesse kabinetti liikuda.
Teeninduse aluseks on tema sõnul triaaži reeglid, kus arvestatakse patsiendi üldseisundit ja vigastuse raskust. «Peame tõdema, et tõepoolest paljudel juhtudel on isoleeritud kinnine jalatrauma madalama prioriteediga,» ütles Nazarenko.
Joa rääkis, et saatnud ta poja lõpuks röntgenisse, küsis arst, kas nad külma ka peale panid. «Vabandust - kust me seda võtma pidime, kui me ooteruumis ootasime?» oli Joa hämmingus. Haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul saanuks külmakotti küsida registratuurist või triaažiõelt.
Haiglast sai Joa koos pojaga välja alles kell 22.05. «Õnneks ei olnud tegemist kõõluste rebendiga, vaid tõesti ainult väljaväänatud pahkluuga,» tõdes ta.
Inga Lill selgitas lisaks, et sellel, kas patsient tuleb erakorralise meditsiini osakonda ise või kiirabiga, pole sisulist vahet, kuna triaaži käigus määratakse patsiendi seisundi raskusaste ja vastavalt sellele määratakse ka abi andmise kiiruse prioriteet.
«Eluohtlikus seisundis või kiiret abi vajavad patsiendid teenindatakse koheselt, teisi patsiente teenindatakse vastavalt vaba ressursi olemasolule. Erakorralise meditsiini osakonnas kiirabiga toodud ja ise pöördunud kergete vigastustega patsientide esmane käsitlus ei erine,» märkis ta.
Kiirabi tuleks Lille sõnul kutsuda arvatava eluohtliku seisundi korral või juhul, kui patsiendi transport muul viisil ei ole võimalik.