TEINE ARVAMUS: Patsientide vaba piiriülene liikumine annab võimaluse küsida ravi kohta teist arvamust ka teise riigi arstidelt ning selle teenuse eest hiljem haigekassalt hüvitist saada.
Tänasest saab vabalt minna teise Euroopa riiki ravile
25. oktoober 2013, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates tänasest on Eesti inimestel võimalus minna ravile kolmekümnesse Euroopa riiki ning saada sealse ravi eest hiljem Eesti haigekassalt kompensatsiooni, kuigi vastavate õigusaktide vastuvõtmine on riigikogus takerdunud.
Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Anette Soosaar täpsustas, et haigekassa kompenseerib välismaise ravi eest vastavalt Eesti haigekassa hinnakirjale. «Oluline on teada, et haigekassa hüvitab vaid need tervishoiuteenused, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis,» selgitas Soosaar. «See tähendab, et patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv ei hõlma tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või hüvitata ega ka muid täiendavaid kulutusi nagu näiteks visiiditasud, patsiendi omaosalus, reisi- ja majutuskulud,» lisas ta.
Kui teises riigis on ravi kallim kui Eesti hinnakiri lubab, siis ka see vahe jääb patsiendi enda kanda. Alati tuleb aga ravi eest teises riigis kõigepealt ise tasuda ning raha saab haigekassast tagasi üldjuhul kuni kolme kuu jooksul, aga mitte hiljem kui poole aasta pärast.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on välismaal ravimise vastu juba paljud huvi tundnud ning teada on ka konkreetne haruldase haigusega inimene, kes uue korra alusel juba novembri algul Soome operatsioonile läheb. «See on operatsioon, mis on ka Eesti haigekassa hinnakirjas, kuid siinsed arstid leidsid, et nad sellele patsiendile seda operatsiooni ei saaks teha. Ta läks ja küsis Soome arstidelt teise arvamuse ning sealsed arstid leidsid, et nad on valmis seda operatsiooni tegema ja nii ta sinna lähebki,» selgitas Paluste.
Uue korraga tekib Eesti inimestel võimalus küsida teise riigi arstidelt teine arvamus oma ravi kohta ja selle eest ka haigekassalt hiljem hüvitist saada. Paluste täpsustas, et ühe ravijuhu kohta hüvitatakse vaid ühe teise arvamuse küsimine teisest riigist.
Kuigi Eestis hakkab direktiiv tänasest kehtima, ei ole vajalikke seadusemuudatusi riigikogus veel vastu võetud. Õigusaktid jõuavad novembris alles teisele ja kolmandale lugemisele. Põhiprobleemid tekkisid seaduse menetlemisel seoses eriarvamustega apteekrite ja proviisorite rolli üle Eesti tervishoiusüsteemis.
Paluste sõnul otsustas sotsiaalministeerium, et võimalus teistesse Euroopa riikidesse ravile minekuks avaneb tänasest, 25. oktoobrist nagu Euroopa direktiiv ette näeb ja ei oodata seaduse vastuvõtmist. Seadusesse lisatakse Paluste sõnul säte, et kui seadus vastu võetakse, siis on sellel tagasiulatuv jõud alates 25. oktoobrist.
Eesti ei ole sugugi ainuke, kus uut korda pole jõutud vastu võtta. Paluste sõnul on Soome lausa lükanud direktiivi käivitamise uude aastasse.
Kõigis direktiiviga liituvates riikides avatakse internetis patsientide piiriülese liikumise kohta infot andev lehekülg. Eestis on see juba avatud aadressil kontaktpunkt.sm.ee ja infot jagab ka haigekassa. «Esialgu on see vaid eesti keeles, aga lisanduvad ka vene ja inglise keel,» lubas Paluste.