Laps läbib sündides suure muutuse: ta satub õhu kätte ja puutub kokku mikroobidega. Esimestel elukuudel võib see «šokk» peegelduda ka beebi nahal.
Vastsündinu nahk vajab abi uue keskkonnaga kohanemisel
5. mai 2010, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla Kesklinna lastepolikliiniku dermatoveneroloog Maie Jürisson selgitas, et suurema osa vastsündinute nahk muutub esimestel elunädalatel kuivaks, see ketendab ja koorub. Peale selle on vastsündinu nahk väga õrn ja õhuke ning rikkaliku verevarustusega.
See tähendab, et kõik, mis nahale määritakse, imendub kergesti ja võib mõjutada lapse organismi tervikuna. «Lapse naha pind on võrreldes tema kehakaaluga suurem kui täiskasvanutel ning seetõttu on imendumine tugevam,» selgitas nahaarst.
Peamiselt pöörduvad imikute vanemad Jürissoni poole toidust tingitud nahalööbe, ekseemi või nahapõletiku tõttu. Palju esineb ka ärritusdermatiiti.
«Üks sagedasim krooniline nahahaigus lastel on atoopiline dermatiit, teisi raskemaid nahahaigusi esineb tunduvalt harvem,» rääkis nahaarst.
Sügelustunne võtab une
Atoopilise dermatiidi puhul algavad probleemid tavaliselt kolmandal elukuul, nahk võib olla punetav ja villiline ning sügeleb. Kui nahk puruks kratsida, tekivad koorikud ja lisandub mädapõletik. Sügelemise tõttu on lapsed enamasti virilad ja magavad halvasti. Umbes pooltel lastel kaob lööve teise eluaasta lõpuks.
Ühe nahaprobleemina esineb beebidel ka mähkmedermatiit ehk mähkmelööve, mida Jürissoni sõnul on viimasel ajal siiski vähemaks jäänud. Löövet soodustab soojus, niiskus ja hõõrdumine ning kunstlikul toidul olevatel lastel tekib seda rohkem.
Laste nahaarsti soovituse kohaselt võiks lööbe raviks kasutada iga mähkmevahetuse ajal tsinksalvi. «Üldiselt on see kergemate mähkmedermatiitide puhul peamine ravim ning põletiku alguses aitab see väga hästi. Tsinksalv on lapsele ohutu,» lausus ta.
Lisaks salvile tuleks beebit pesta veega, millesse võib lisada vanniõli, ja kuivatades ei tohiks nahka hõõruda – niiskus tuleks kehalt ära patsutada.
Õli ja kreem avitavad
Lapse elu esimesel poolaastal võib peanahale, kulmudesse või oimupiirkonda tekkida kuiv rasvane koorik ehk titekõõm. Jürisson soovitas koorikule määrida tavalist oliiviõli ja lasta sellel tund aega enne pesu peas seista. Ka pesuveele võib vanniõli lisada.
Beebi naha hooldamisel tuleks pesuvahenditena eelistada lõhnatuid vahendeid, mis on neutraalsed või nõrgalt happelised. Nahka kaitsvaid salve ja kreeme peaks Jürissoni sõnul kasutama vastavalt vajadusele. Ohtral kasutamisel võivad need nahka kurnata.
Kuiva naha puhul tuleks aga nahka kreemitada kaks või kolm korda päevas. Beebi peapesuks soovitab tohter valida pigem paksema koostisega šampooni, mis ei lähe nii kergesti silma.
Peagi saabuval soojemal ja päikeselisemal perioodil tuleb päevakorda ka päikesekaitse. Lastearsti sõnul tuleks alla pooleaastaste imikute puhul eelistada kaitsvat riietust.
Jürisson lisas, et imikud, eriti alla kolmekuused titad, kuumenevad väga kergesti üle. Päikese kätte minnes tuleks kindlasti kasutada lastele mõeldud päikesekaitsekreemi, kuna see ärritab nahka vähem.
Iga päev tuleks kasutada vähemalt 15se faktoriga kreemi, ent kui on plaanis õue minna kauemaks kui tunniks, tuleks nahale pool tundi enne väljaminekut määrida 30se SPFiga kaitsekreemi.
Võimalikud nahaprobleemid
• Pea pooltel beebidel tekivad esimestel nädalatel näole iseparanevad valged täpikesed ehk rasunäärmetsüstid.
• Soor – beebi suhu tekivad valged kohupiimasarnased tükikesed. Lööbe vähendamiseks tuleb iga päev lutte keeta ja rinnanibusid hooldada.
• Pooltel vastsündinuil tekib esimestel elunädalatel iseparanev allergialaadne lööve ehk toksiline erüteem. Hoolduseks sobib niisutav kreem.
• Teisel-kolmandal nädalal võib tekkida vastsündinu akne, mis enamasti paraneb ise, ent vahel on vaja ka akneravimeid.
• Punane higivillilööve tekib enamasti vastsündinuil, ent võib esineda ka hiljem. Lööve tekib kehale, kaenlaalustesse ja voltidesse.
Allikas: Maie Jürisson