Sel nädalavahetusel tähistatakse Euroopa riikides südamepuudulikkusest teavitamise päeva. Teavitustöö on oluline, kuna elanikkonna vananedes kasvab südamepuudulikkuse all kannatavate haigete arv.
Südamepuudulikkus kimbutab üha enam
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
6. mai 2010, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis toimub teavituspäev laupäeval Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses. Haigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kardioloog dr Arvo Mesikepi sõnul tähendab südamepuudulikkus, et inimese süda on nõrgenenud ning ei suuda pumbata nii palju verd, kui keha vajab. Ebapiisav vereringvool tekitab labajalgade turseid, õhupuudust, nõrkust, väsimust ja muid sarnaseid hädasid.
Südamepuudulikkus võib suurema tõenäosusega tekkida inimestel, kel on kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, kellel on olnud südamelihase infarkt või südameklapirikked. Samuti kuuluvad kõrgemasse riskirühma diabeetikud. Ohtu suurendavad ka ülekaal, liigne soola tarbimine ja suitsetamine.
Dr Mesikepp nentis, et südamepuudulikkus ei ole väljaravitav haigus, kuid sellega on võimalik elada. «Varajane diagnoos ja õigeaegne ravi võivad aeglustada haiguse progresseerumist, vähendada haiglaravile sattumist ning lõppkokkuvõttes päästa elu,» märkis ta.
Praegu kannatab südamepuudulikkuse all üks-kaks protsenti elanikkonnast, kuid 65-aastaste ja vanemate seas esineb haigus koguni kümnendikul.