Kopsupõletik või jube seljavalu võib tabada suvalisel hetkel ja ükskõik kus. Samuti ei saa ette ennustada jalaluumurdu – kõik see võib juhtuda ka välismaal viibides.
Arstiabi saamise võimalused välismaal avarduvad peagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui olete ravikindlustatud ja teil on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, ei pea te Euroopa Liidu riigis muretsema. Samuti on Eesti kindlustatul võimalik saada seadusega ette nähtud tingimustel plaanilist ravi välisriigis.
Seoses euroliidu direktiiviga tekib inimestel veelgi võimalusi piiri taga osutatud ravi eest hüvitise saamiseks, selgitab haigekassa välissuhete osakonna juhataja kt Anette Soosaar.
Euroopa ravikindlustuskaart
Euroopa ravikindlustuskaarti vajab inimene siis, kui tal tekib välismaal viibides ootamatu terviserike ning tal on vaja arsti poole pöörduda. Kaarti ei saa kasutada sellistel puhkudel, kus inimene läheb teise riiki enda ravimise eesmärgil. Ametlikult öeldes – Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks peab vajadus selle järele olema tekkinud välisriigis viibimise ajal.
Küll kehtib ravikindlustuskaart siis, kui mõni krooniline haigus ägeneb sedavõrd, et peate arsti poole pöörduma. Soosaar toob näiteks hemodialüüsi vajaduse või juhtumid, kui rasedal on mingil põhjusel vaja arsti juurde minna. «Nii et reisi katki jätma ja koju arsti juurde kihutama krooniline haige ei pea,» kinnitab ta.
Kindlasti tuleks sellisel puhul jälgida, et pöördutakse riiklikusse raviasutusse, mitte eraarsti juurde, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikusse süsteemi kuuluvates raviasutustes.
Juhul kui olete oma Euroopa ravikindlustuskaardi koju unustanud, tuleks arvete eest kõigepealt ise tasuda ning seejärel on teil Eestis tagasi olles õigus esitada haigekassale taotlus kulude tagasimaksmiseks.
«Hüvitise saamiseks peavad teil alles olema raviteenuse originaalarved ning maksmist tõendavad dokumendid,» selgitab Soosaar. Hüvitise summa arvutamiseks teeb haigekassa päringu teise liikmesriiki ning seega tuleb varuda kannatust – asjaajamine võib võtta aega ja raha ei pruugi arvele laekuda enne poolt aastat.
Lisaks rõhutab Soosaar, et visiidi- ja omaosalustasud jäävad teie enda kanda ning neid haigekassa ei hüvita. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid. Sestap on mõistlik välisreisile minnes alati ka reisikindlustus teha – olenevalt valitud variandist korvab selline kindlustus ka visiidi- ja omaosalustasud pluss vajadusel transpordi koju.
Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta ning seda saab taotleda riigiportaali www.eesti.ee kaudu või haigekassast.
Ja veel – haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.
Uued ravivõimalused
Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv, mille eesmärk on raviteenuste kättesaadavuse ja patsiendi valikuvabaduse suurendamine liidus tervikuna. Eestis on pärast 25. oktoobrit välisriigis osutatud teenuste eest võimalik esitada taotlus rahalise hüvitise saamiseks, aga hüvitamine saab võimalikuks siis, kui on jõustunud seda toetav seadus.
Praegu on seadusemuudatused veel riigikogus menetluses. Haigekassas kindlustatule toob direktiiv kaasa tähtsa lisaväärtuse – edaspidi võib eriarsti saatekirja omav patsient valida ükskõik millise riikliku süsteemi raviasutuse või arsti vahel Euroopa Liidu piires ning taotleda selle eest haigekassalt hüvitist.
Väga oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja seejärel koju tagasi jõudes haigekassalt hüvitist taotleda.
«Kindlasti tuleb siinkohal silmas pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis,» selgitab Soosaar. Teisisõnu – direktiiv ei hõlma neid tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata, näiteks täiskasvanute hambaravi või inimesele meditsiiniliselt mittenäidustatud teenuseid.
Nagu juba öeldud, on välisriiki arstile pöördudes kindlasti vajalik eriarsti saatekiri, seda samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
Soosaar rõhutab lisaks, et haigekassa maksab direktiivist lähtuva ravi korral hüvitist Eesti, mitte välismaa tervishoiuteenuste hinnakirja alusel. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.
«Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui meie haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, peab patsient hinnavahe ise kinni maksma,» ütleb Soosaar. Samuti jäävad patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud vms, mida ka Eestis sama teenuse korral ei hüvitata.
Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, mille blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel või klienditeenindusbüroodes ning esitada tuleb ka raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.
Et inimene saaks võimalikult palju infot piiriülese ravi kohta, luuakse euroliidu riikides, ka Eestis, kontaktpunktid. Punktidest saavad infot oma riigi inimesed välismaise ravi kohta ja teiste riikide kodanikud kohaliku arstiabi kohta – ravi saamise tingimused, hüvitised, teises liikmesriigis kasutamiseks mõeldud retseptidele kantavad andmed jms.
Eestis moodustatakse kontaktpunk sotsiaalministeeriumi juurde ning luuakse infot jagav koduleht. Samuti on võimalik saada vastuseid oma küsimustele telefoni ja kirja teel.
Kontaktpunkti andmed leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.
Plaaniline ravi jääb
Haigekassa välissuhete osakonna juhataja sõnul jääb seni kehtinud Eestis mitte osutatavate plaaniliste raviteenuste finantseerimise kord kehtima ka pärast direktiivi rakendamist.
«Seega – kui te soovite minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei ole võimalik osutada, kuid mis on teile meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega, tuleb enne välisriiki minekut esitada haigekassale taotlus,» selgitab Soosaar.
«Haigekassa langetab rahastamise otsuse arstliku konsiiliumi otsusele toetudes – sinna kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on isiku raviarst.» Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud.
Patsiendi omaosalus, transpordikulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jms jäävad patsiendi enda kanda. Rohkem infot piiriülese ravi kohta saab haigekassa kodulehelt internetis aadressil www.haigekassa.ee.
ELis saadud raviteenuste hüvitamine
• Alates 25. oktoobrist võivad Eesti Haigekassas kindlustatud minna teise euroliidu liikmesriiki, et saada seal ravi, ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Esialgu tuleb kõik kulud ise kanda – rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast teenuse osutamist ning vajalike dokumentide esitamist.
• Haigekassa hüvitab üksnes nende tervishoiuteenuste maksumuse, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis.
• Patsiendil tuleb ka arvestada, et haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb tekkinud hinnavahe patsiendi enda kanda.
• Patsiendi enda kanda jäävad ka omaosaluse, sõidu- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral.
• Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, aga ka raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, retsepti koopia, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.
ALLIKAS: HAIGEKASSA