Tarbija24 lugejad jagasid oma kogemusi alkoholismiga. Paljud tõid välja, et nende alkoholiprobleemid on alguse saanud ebastabiilsest kodust ning alkoholi kuritarvitavatest vanematest.
Alkohoolikute lapsed jagavad oma kogemusi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
20. detsember 2013, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugeja nimega Pereliige kirjutas, et ka tema õel on probleem alkoholiga. Anonüümsete alkohoolikute koosolekule suundus õde selle aasta algusel. Pärast seda, kui ta jõulud ja aastavahetuse oli veetnud mäluaugus, varastades salaja igalt poolt alkoholi.
«Inimene tunnistas endale ja lähedastele, et on alkohoolik ning hakkas tegelema asjaga. Nüüd on suutnud aasta kaine olla, eks näeb kuidas need pühad…» kirjutas Pereliige. Tema hinnangul on kõige raskem öelda alkoholi pakkuvatele kaaslastele, et «ma ei saa alkoholi tarbida, sest mul on probleem».
«Seega palve kõigile mittealkohoolikutele: kui keegi ütleb et ei joo, lõpetage see toppimine!» soovitab lugeja.
Ka Piret kirjutas, et tema lähedastel on alkoholiga probleeme. Nimelt on tema vanemad alkohoolikud. Isa suri 46-aastaselt. Emal on hetkel vanust 71, kuid ta ei ole suutnud joomisest tänaseni loobuda. «Mina lahkusin kodust vanaema juurde, kui olin seitsmendas klassis. Aasta hiljem sain sisse spordikooli,» meenutas Piret. Emaga kontakt kadus. Piretil õnnestus aga lõpetada ülikool ja luua oma pere.
Kui ema elus suuremad probleemid tekkisid, üritas Piret siiski aidata. Ema sai uue elukoha ning tervise korda. «Kuid nüüdseks on jälle ilmunud välja uued napsisõbrad ja kontrolli on väga raske saavutada. Ma ei suuda isegi kirjeldada, millise trauma see kõik on mulle põhjustanud. Kallid noored lapsevanemad, kellel on juba alkoholiprobleem, mõelge oma laste peale ja ärge tehke neile seda,» soovitas Piret.
Haigla pani mõtlema
Karel (33) on kahe lapse isa. Viimased seitse aastat oli ta keerulises suhtes. Kaks aastat tagasi hakkas ta jooma. «Keskmiselt jõin kolm liitrit viina nädalas ja mõned õlled,» kirjutas Karel, kelle viis selline alkoholitarvitamine lõpuks maoprobleemidega haiglasse.
«Haiglas olles mõtlesin elu ja laste peale,» kirjutas Karel, kes loobus pärast operatsiooni joomisest. Seda jääb talle igavesti meenutama suur arm kõhul.
«Minu kokkupuude alkoholiga algab juba lapsepõlvest. Kõik algab vist minu isast. Isa armastas väga juua. Kui ta juba purju jäi, siis muutus ka vägivaldseks,» kirjutas 22-aastane noormees. Kui ta esimesse klassi läks, siis otsustas ema isast lahutada. Kuna isa peret rahule ei jätnud, siis koliti pidevalt.
«Emal hakkasid ka uued mehed tekkima. Mina, noor poiss, tahtsin omale normaalset isaeeskuju. Kahjuks aga enamik neist meestest olid samasugused idioodid, kes ainult jõid ja karjusid, vägivaldseks õnneks ei muutunud. Kuna eeskujud olid ainult joodikud, siis oma esimese suitsu ja viinapudeli proovisingi kuskil viiendas klassis. Hinded olid mul seni head olnud,» meenutas noormees.
Seitsmendas klassis sai poiss uued sõbrad, kes olid vanemad. Aega sisustati viina joomise, suitsetamise ja kaklemisega. Poiss jäi istuma ja teda taheti isegi koolist välja visata.
«Nüüd on mul vanust 22 ning alles nüüd hakkan taipama, kui palju probleeme ja depressiooni on mulle see viinapudel tekitanud. Tervis on mul juba vilets ning kui jooma hakkan, ei suuda enam pidama jääda. Pohmakad on ka sellised, mis kestavad mitu päeva,» nentis noormees, kes üritab vaikselt oma elu muuta – suitsetamisest ta loobus, kuid alkohol on asendunud kanepiga.
Gal kirjutas, et tema kogemus alkoholi kuritarvitamisega ulatub nelja aasta taha, kui ta käis ülikoolis. Gal oli suutnud endale raha varuda ning tutvus grupiga, kus tarvitati ohtralt alkoholi ja käidi pidevalt pidudel.
«Alkoholi sai kõrist alla kallatud sellel ajal ohtralt. Selline meeletu pidutsemine ja alkoholi tarbimine kestis ligikaudu kuus kuud ja lõppes minu jaoks kolmekuulise tsükliga sinna otsa, mille jooksul oli heal juhul kolm-neli täiesti kainet päeva,» meenutas Gal. Kui ta seltsilist ei leidnud, jõi üksi. Kooli sai ta siiski lõpetatud ning suundus siis välismaale lootuses, et uus keskkond muudab teda. Õnneks nii läks ning nüüd tarvitab Gal alkoholi paari-kolme kuu tagant.
Veel üks Tarbija24 lugeja kirjutas, et alkoholiprobleem suurenes ülikoolis. Jooma hakkas ta aga juba 10. klassis.
«Alustades ülikooliga sattusin ühiselamus sellisesse seltskonda, kus hommikul läks see, kelle kord oli minna, kell 8 üle tänava poodi ja ostis sealt pudeli rummi või viskit. Istusime köögis ümber laua ja jõime. Kui pudel tunnikesega tühjaks sai, läks järgmine. Seda nii kaua, kui tuli lõuna ajal välja minna sööklasse sööma ning seejärel loengutesse. Õhtul kogunesime taas ja joomine läks kümne-üheteistkümneni edasi,» kirjutas lugeja.