Mis on õige - kas anda lapsele üks komm päevas või kotitäis nädalas?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudel lastel lubatakse kord nädalas süüa nii palju magusat, kui nad soovivad.
Paljudel lastel lubatakse kord nädalas süüa nii palju magusat, kui nad soovivad. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kui süüa korraga ohtralt komme, lisab see koormust lapse kõhunäärmele, samas hammaste tervisele on aga kasulikum süüa pigem palju maiustusi ühel päeval kui natuke iga päev.

Eestis levib Skandinaaviast pärit komme anda lapsele a maiustusi üks kord nädalas ja siis võib ta neid süüa lõputult. Eesti meedikud pole üksmeelel, kas tervislikum on süüa üks komm päevas või kotitäis nädalas.

«Mina ei pea õigeks, et laps saab kommi süüa nii palju, kui tahab, sest sageli laps ei tunneta piire,» sõnas Tallinna lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg. Arsti sõnul ei ole selles midagi hullu, kui laps sööb päevas kaks väikest kommi või kümme grammi šokolaadi.

Samas tuleks tema kinnitusel arvestada, et kui tee sisse panna kaks teelusikat mett, siis ka see on tegelikult maius.

«Asi on selles, et igapäevaselt ei suudeta laste magusasöömist piirata ja siis tehakse üks kommipäev nädalas. Aga seda, et las sööb pool kilo komme korraga, mina arstina õigeks ei pea,» oli Einberg veendunud. Arsti sõnul on ta kuulnud juhtumitest, kus lapsed söövad nii palju komme, et neil hakkab halb.

Kuigi osa vanemaid pelgab, et suur kogus magusat korraga võib tõsta lapse veresuhkrutaseme väga kõrgele, pole Einbergi sõnul selleks alust. «Kui anda palju komme korraga, siis eks lapse organism saab sellega hakkama, kui ta just haige ei ole. Kõhunääre annab insuliini nii palju kui vaja ja ega veresuhkur väga kõrgeks lähe,» selgitas arst, lisades siiski, et samas on see suur lisakoormus kõhunäärmele.

Arsti sõnul soovitatakse sellist kommipäeva ülekaalulistele lastele. «Kui ta saab ühe kommi, siis ta tahab järgmist ning sellistes peredes ongi kokku lepitud, et ühel päeval saab magusat ja teistel mitte,» rääkis endokrinoloog.

Einbergi kinnitusel on Eestiski peresid, kes on suhkru lapse menüüst täiesti välja lülitanud. «See ei ole õige, sest terve lapse menüüsse kuulub igapäevaselt suhkur. Tasuks meeles pidada, et suhkrut lisatakse paljudele toitudele, mistõttu laps ei pea lusikaga suhkrut sööma,» toonitas arst.

Kümme protsenti lapse päevasest kaloraažist võib olla kaetud suhkruga. «Komme ei pea iga päev sööma, aga magustoidud võiksid olla,» rääkis arst.

Einbergi sõnul pakutakse nii koolis kui lasteaias magustoitu ja sellest peaks lapsele piisama. «Nädalavahetusel peaksid vanemad arvestama, et ühe söögikorra juures võiks olla magustoit,» soovitas ta.

Kõige parem oleks arsti arvates pakkuda magusat pärast põhisöögikorda. «Siis see on füsioloogilisem ega anna äkilist impulssi kõhunäärmele,» soovitas arst.

Hambaarst Mare Vingi kinnitusel on hammaste tervise seisukohast kommipäeva pidamine mõistlik. «Ehk siis nädalavahetusel või pidupäeval tõstetakse pärast põhitoidukorda kommikauss kõrgelt kapi otsast lauale ja siis võib komme süüa, palju jaksab,» rääkis ta. «Aga ega palju ei jaksa, kui organism kommisöömisega harjunud pole.»

Vingi sõnul on hambahaiguse väljakujunemine tasakaaluhäire. «Meie organism – hambad kaasa arvatud – pole nende miljonite aastatega kohanenud tänapäevase hea eluga ehk nii sagedaste kergelt fermenteeritavate süsivesikutega,» selgitas ta. Vingi arvates kasvatavad kommivabad (argi)päevad suhu hambasõbraliku mikrofloora ja hoiavad sedasi korras suu mineraaliainevahetuse ning annavad hammastele aega «heast elust» toibuda.

«Kommidest hullemakski hammaste lõhkujaks võib pidada janujoogiks kasutatavat mahla,» ütles arst. Ta lisas, et toidukordade vahel peab janujook olema vesi.

Vingi sõnul on kaariesekahjustuse teke ja paranemine ehk hambakõvakoe mineraaliainevahetus igati loomulik looduslik protsess. «Hambasse hakkab tekkima «auk» kohe, kui hammas suhu on lõikunud, ja siit edasi on tasakaaluküsimus, kas süljele (loodusele) antakse aega happerünnaku tagajärgi taasmineraliseerida,» tõdes arst.

Kui toitumiskordade vahele ei jäeta piisavalt kestvaid, vähemalt mõnetunniseid vahesid, on ülekaalus happeline keskkond, mis mineraale hambast «välja imeb». Kui selline olukord on krooniline, päädib see lagunevate hammastega. «Lastele arusaadavalt oleme selle lahti seletanud multifilmis «Juss meisterdab suhkrukella»,» jagas ta soovitusi ning kinnitas, et iga terve inimene suudab hambasõbralikult käitudes hambad terved hoida.

Kui palju magusat on hea?

Kooliealine laps võib saada päevas kaks kuni neli portsjonit magusat. Üks portsjon on:

•    2 tl mett/suhkrut/moosi,

•    kuni 15 g küpsiseid,

•    10 g šokolaadi/komme,

•    1 dl mahlajooki/morssi/limonaadi.

Allikas: endokrinoloog Ülle Einberg

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles