Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis on vähk surmapõhjusena teisel kohal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kiiritusravi. | FOTO: Liis Treimann

Täna, 4. veebruaril tähistatakse kogu maailmas vähi vastu võitlemise päeva ning Eesti Vähiliit ja rahvusvaheline vähivastase võitluse liit (UICC) kutsuvad üles purustama müüte vähihaigusest.

Igal aastal sureb maailmas vähki 7,6 miljonit inimest, neli miljonit neist enneaegselt vanuses 30-69 eluaastat. Ligikaudu 1,5 miljonit vähisurma saaks aga ära hoida strateegilise ennetustegevusega.

Eestis on vähk surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse aastas üle 6500 vähi esmajuhu, seejuures meestel veidi enam kui naistel. Üle poolte haigestunuist on 55-74 aasta vanused ja umbes 30% üle 75-aastased. Eestis sureb vähki aastas ligi 3500 inimest.

«Eestis haigestuvad mehed kõige sagedamini eesnäärmevähki, kuid viimastel aastatel on nii maailmas kui ka Eestis toimunud oluline arengu hüpe nii eesnäärmehaiguste diagnostika- kui ka ravi võimalustes,» ütles Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

«Õigeaegse meditsiinilise vahelesegamisega on kõiki eesnäärmehaiguseid võimalik edukalt ravida ja paljudel juhtudel isegi haiguse teket ennetada,» lisas ta.

Naistel esineb kõige sagedamini rinnavähki, nahavähki ning järjest rohkem diagnoositakse ka emakakaelavähki. «Ka nende vähivormide puhul on oluline ennetustöö ning regulaarne kontroll,» nentis Põld.

Ekspertide hinnangul on umbes 40% vähijuhtudest ennetatavad. Vähiriski saab oluliselt vähendada loobudes suitsetamisest ning vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholitarbimist, vältides ülemäärast päevitamist, säilitades tervislik kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.

Eesti Vähiliit toonitab, et avalikkus ja valitsusasutused peaksid tegutsema kiirelt ning võtma viivitamata vastu strateegiaid ja praktilisi tegevuskavasid, mis aitavad tõsta ühiskonna teadlikkust vähihaigusest, suurendaksid elanikkonna osalust vähi sõeluuringutes ja parandaksid veelgi uute diagnostika- ja ravimeetodite kiiremat kasutuselevõttu.

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees onkoloog dr Vahur Valvere sõnul on meie vähikeskustes küll rahvusvahelisele standardile vastavad vähi diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid päris palju arenguruumi on riigil veel vähi ennetustegevuse organiseerimisel ning vähihaigete toetus- ja taastusravi arendamisel.

Ülemaailmsel vähi vastu võitlemise päeval kutsuvad UICC ja tema liikmed avalikkust ning valitsusasutusi üles vähendama stigmasid ja purustama müüte vähihaigusest hüüdlausega «Purustame müüte».

  1. Vähist ei ole vaja avalikult rääkida - kuigi vähihaigus on teema, millest on mõnedes kultuurides raske avatult rääkida, võib sellest rääkimine oluliselt parandada võitlust vähihaigusega nii individuaalsel, kogukonna kui ka poliitilisel tasandil.
  2. Vähk ei anna hoiatavaid  märke ega sümptomeid - paljudel vähivormidel esinevad hoiatavad märgid ja sümptomid, mille märkamine annab võimaluse vähi varajaseks avastamiseks ja hilisemaks tervistavaks raviks.
  3. Ma ei saa midagi vähi vastu ette võtta - teha saab väga palju ja seda nii individuaalsel, kogukonna kui ka poliitilisel tasandil. Õigete strateegiatega saab ennetada umbes kolmandikku enamlevinud vähkidest  ja kaasaegse vähiraviga täielikult terveks raviga umbes pooled esmase vähidiagnoosiga patsiendid.
  4. Mul ei ole õigust vähiravile - igal inimesel peab riiklikul tasandil olema võrdsetel tingimustel õigus kaasaegsele efektiivsele vähiravile ning haiguse ja selle raviga kaasnevate vaevuste leevendamisele.

Vähi vastu võitlemise päeva tähistatakse täna enam kui sajas riigis.

Tagasi üles