Läbi ajaloo pole inimene kunagi nii palju istunud kui tänapäeva ühiskond seda teha nõuab – paraku tekitab see paljudele tõsiseid tervisehädasid.
Kolm asja, mida iga istuvat tööd tegev inimene peaks teadma
12. veebruar 2014, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba koolis harjutame end 8 tundi päevas istuma, siis ülikoolis, töö juures, kodus telekat vaadates, arvutis olles, autoga sõites, söögilauas jne, kirjutab füsioterapeutide teraapiastuudio Fysioviis. Mida rohkem me istume, seda vähem me liigume ja seda raskemaks liikumine ka muutub. Aga miks on istumine ikkagi niivõrd kahjulik?
Esiteks on istumisasendis, kui puusad ja põlved on painutatud, teatud lihased lühenenud. Ühed sellised lihased on puusapainutajad ehk illiopsoased ja teised reie tagaosa lihased ehk hamstringid. Istudes on need lihased pidevalt lühenenud asendis ja pikapeale muutubki see harjumuslikuks. Keha arvab, et selline lühenenud asend ongi nendele lihastele «normaalne».
Kui aga uuesti püsti tõusta, hakkavad lühemaks jäänud lihased keha keskosa tugevalt jäigastama, muuteski liikumise n-ö kangeks. Lisaks võib selline lihaste lühenemine ja pinge põhjustada pikapeale tõsiseid rühihäireid ja seljavalusid. Reie tagaosa lihased takistavad oluliselt vaagna ja puusade liikumist, mis suurendab tublisti tõsisemate vigastuste riski, sest liikumispuudujääk kompenseeritakse alaselja arvelt.
Teiseks – kui töö nõuab pikalt istumist, tuleb valida istumiseks sobiv tool. Heal toolil on kindlasti olemas alaseljatugi ja käetoed. Ilma nendeta saavad alaseljas olevad diskid pika istumise toimel koormust, mis kahjustab nende ainevahetust ja tekitab diskides degeratiivseid muutuseid.
Aktiivsed toolid, näiteks teraapiapallil või tasakaalupadjal istumine on suurepärased korsetilihaste aktiviseerimiseks. Sellised toolid sobivad hästi passiivtoolide vahepealseks kasutamiseks või tööl, kus istumist ei ole järjest üle 2-4 tunni. Teada tuleb, et ka aktiivtoolil istumine kahjustab pikapeale alaseljas olevaid diske, kuna ülakeha raskus pole toetatud.
Kolmandaks on oluline jälgida, milline on istumisasend. Kahjulik on nii liiga nõgusa kui ka lameda seljaga istumine, kui alaselg on oma loomulikust asendist ühele või teisele poole ära kaldunud. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et istumine oleks sümmeetriline. Kui istuda pidevalt ühele poole pööratud asendis, tekitab see pikapeale kehapoolte vahel lihastasakaalu häireid, ning lülisammas võib pöörduda või kalduda külgsuunas.
Lisaks on istumisel veel palju teisi kahjulikke mõjusid, näiteks muudab see ka ülakeha rühti ning põhjustab jalgades verevarustushäireid. Kui vähegi võimalik, tuleks istumisse teha liikumise pause. Pauside pikkus ei ole siinkohal nii määrav kui tihedus. Parem on teha iga 20 minutilise istumise kohta 20 sekundit liikumist, kui iga kahe tunni tagant 10-15 minutit liikuda. Ühesõnaga tuleb liikuda igal võimalikul juhul.
Vaata, kuidas istumine sinu organismile mõjub, selgitavatelt joonistelt.