Ida-Viru Keskhaigla keeleprobleem algab sellest, et selle haigla meditsiinitöötajad peaksid oskama nii eesti kui ka vene keelt, seetõttu loobuvad paljud Tartu Ülikooli lõpetanud arstid sellesse haiglasse tööle minemast.
Ida-Virumaale välismaalt saabunud arstid omandavad eesti keele kohalikest kiiremini
14. veebruar 2014, 00:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru Keskhaigla kogemus näitab, et viimastel aastatel Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja Moldovast sellesse haiglasse tööle tulnud arstid saavad eesti keele kiiresti selgeks, suurem probleem on pikka aega Eestis elanud inimestega, kelle keeleoskus on kogu aeg vene keelega piirdunud, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Õdesid takistab eesti keelt omandamast ka väga suur töökoormus, haigla on huvitatud sellest, et töötajad eesti keele selgeks saaksid, selleks otsitakse ülemarst Aime Keisi sõnul praegu võimalusi.
Töökeel on haiglas igal juhul eesti keel, kinnitas selles haiglas kuu aega töötanud Keis. «Saab rääkida eesti keeles, dokumentatsioon on kõik eesti keeles, kõik juhendid ja reeglid käivad eesti keeles, nii et ma julgen öelda, et keeleoskuses probleemi pole, pigem on väljendusoskuses ja eesti keele grammatikas.»