Apteek pakib ravimid kilelinti

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apotheka proviisor Heret Liinve näitab meil uudset ravimilinti ja selle karpi.
Apotheka proviisor Heret Liinve näitab meil uudset ravimilinti ja selle karpi. Foto: Toomas Huik

Kui praegu saab tavaapteegist ravimid karbiga kaasa, siis Mustamäe polikliiniku juures asuvast rohupoest võib koju minna mitme meetri pikkuse ravimilindiga, millel iga tableti juures täpselt kirjas rohu võtmise aeg.

Paljud eakad või krooniliste tervisehädadega inimesed peavad päevas võtma mitut rohtu ning mida rohkem neid on, suurem on võimalus ravimite võtmisel eksida.

Küll läheb rohuvõtmine meelest ära, küll võetakse neid liiga palju korraga või tarvitatakse korraga ravimeid, mis omavahel ei sobi. Just selliste eksimuste vältimiseks peakski abi olema ravimite personaalsest pakendamisest, mille jaoks soetas Apotheka endale esimesena Eestis spetsiaalse pakendamisseadme.

«Inimene tuleb apteeki nõustamisele, võtab kaasa kõik oma rohud või ravimikasutuslehe ja räägib apteekriga, mida ja millal ta tarvitab, milliseid toidulisandeid ta juurde võtab või raviteesid joob,» kirjeldas Apotheka äriarenduse projektijuht Alo Arro. See on hädavajalik, kuna mõni ravimtaim võib muuta ravimi toimet.

Proviisor kontrollib ravimid ja nende koostoimed üle ning kui peaks selguma, et perearsti antud rohi ei sobi eriarsti väljakirjutatuga, siis arutab perearstiga selle kasutamise läbi. «Põhimõtteliselt on olukordi, kus tulebki leppida võimaliku sobimatusega,» tõdes Apotheka proviisor Heret Liinve.

Pakendamise jaoks võetakse ravimid originaalpakendist välja ja pannakse triipkoodiga varustatud karpidesse, et üks ravim teisega segi ei läheks. Kui inimese retseptid on vastavas infosüsteemis olemas, siis koostab apteeker ravimite täpse manustamisskeemi ja edasi on kõik juba nupule vajutamise küsimus.

Arro möönis, et uus meetod ei sobi nende ravimite pakendamiseks, mille säilitamine nõuab eritingimusi, näiteks külmas hoidmist. «Aga selliseid on väga vähe,» oli ta veendunud.

Paljud kroonilised haiged kasutavad juba praegu spetsiaalseid karbikesi, kus ravimid on pandud nende võtmise järjekorda.

«Karbikese peab patsient ise kokku panema, ta peab ise teadma, millised tablette ja millal ta võtab ning milliseid tohib koos võtta,» selgitas Arro. Inimene peab ise meeles pidama, mida tuli võtta enne ja mida pärast sööki ning millal on vaja arstilt küsida uus retsept. «Lõpuks peab ta veel ise kõik rohud õigesse lahtrisse panema,» lisas ta.

Ravimilinti kasutades jääb kõik see Arro sõnul ära, sest ravimipakendil on kirjas nii rohu võtmise kuupäev kui ka kellaaeg. «Kui ühte rohtu on vaja võtta enne hommikusööki ja teist pärast, siis on ühel ümbrisel kirjas 8.00 ja teisel 8.30,» tõi ta näite. Ka pole seda teenust kasutaval patsiendil ise vaja meeles hoida, millal uue retsepti järele minna, sest sellel hoiab silma peal apteek. «Esmalt anname teada, kas retsepte on vaja uuendada, ja seejärel lepime kokku, millal saab uue perioodi ravimitele apteeki järele tulla,» rääkis Arro.

Kergesti avatav

Ümber pakitud ravimeid pakendist kätte saada on tema sõnul väga lihtne. «Need on oluliselt kergemini avatavad kui Kalevi kommid,» lubas ta. Kuna näidispakendis olnud nööbikommi sai tõesti kerge vaevaga kätte, tekkis küsimus, kui lastekindel selline pakend on.

«Ravimid võiksid olla laste eest varjatud kohas, aga me ei saa korraga tagada lastekindlust ja seda, et eakas patsient selle ilma käärideta lahti saab,» nentis Arro.

Kuigi apteegirahvas polnud uue masina kiitmisel kitsi, selgus jutu käigus, et praegu pole neil sugugi kerge leida inimesi, kes seda teenust sooviksid.

«Vanad inimesed ei hinda oma olukorda nii nagu noored ja arvavad, et nendel rohuvõtmisega probleeme ei ole, sest nad ei unusta kunagi seda õigel ajal teha,» tõdes Liinve.

Teenus maksab

Apotheka on lubanud, et esimese 300 kliendi käest nad pakendamistasu ei küsi. Kui palju selline teenus aga edaspidi maksma hakkab, ei soostunud Alo Arro ütlema.

«See on nii uus teenus, et me ei oska öelda, milline hakkab olema selle hind erakliendile,» põikles ta vastusest kõrvale. Praegu kasutavad pakendamisvõimalust üks hooldekodu ja hooldushaigla ning nende patsientide ühe nädala ravimite pakendamine maksab umbes kaks-kolm eurot.

Küll loodab Apotheka, et ehk hakkab riik selle eest osaliselt maksma. «Meie arvamus on, et tervishoiuteenusena toetaks seda teatud riskigrupile haigekassa ning inimese omaosalus jääks selliseks, mida tavaline pensionär on valmis ja võimeline maksma,» ütles Arro.

Lisaks pakendamistasule pärsib ravimilindi kasutust praegune kord, kus patsient peab korraga ostma välja ühe retsepti jagu ravimeid. «Retsept kirjutatakse välja kaheks kuuks, mis tähendab, et me peame selle koguse korraga pakendama,» selgitas Arro. Apteegi hinnangul oleks mõistlik anda inimesele korraga ühe kuu ravimid. Muudatuseks pole apteegi esindaja sõnul vaja muuta õigusakte, piisab ümberkorraldusest retseptikeskuse töös.

Praegu saab lasta ravimeid personaalselt pakendada ühes apteegis. Arro sõnul võiks Eestis selliseid seadmeid olla kümmekond. Kui palju Apotheka ostetud pakendamisseade maksis, ei tahtnud Arro öelda. Mainis vaid, et see on märksa kallim kui keskklassi auto. Apteegikett loodab investeeringu tasa teenida viie kuni seitsme aastaga.

Kommentaar

Erki Laidmäe

haigekassa ravimiosakonna juhataja

Haigekassale on kõnealust teenust tutvustatud. Raske on hetkel öelda, kellele sellest teenusest suurim kasu võiks tõusta, aga kindlasti leidub patsiendigruppe, kelle elu see mugavamaks võib muuta.

Teenuse rahastamine haigekassa rahast ei ole veel arutluse all. Kui me kunagi jõuame vastava rahastamistaotluse hindamise juurde, siis toimub see võrdsetel alustel kõigi teiste samaväärsete taotlustega.

Hindamise käigus kontrollitakse üle teenusest saadava kasu ulatus, selle kulutõhusus ja muud aspektid, mida nõuab ravikindlustuse seadus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles