Sünnitusmajast värsketele vanematele kaasaantavas lapse tervisepäevikus on ka peatükk laste toitumise kohta – soovitused, millal võib hakata beebile andma erinevaid toiduaineid või milline söök pole väikelapsele enne teatud vanust sobilik.
Nõuanded väikelaste toitumise kohta on tihtipeale vastakad
1. juuni 2010, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearst ja tervisepäeviku üks koostajatest Le Vallikivi selgitas, et väikelaste vanemate sagedased küsimused puudutavad just seda teemat ning ka näiteks rinnapiimaga toitmist. Vallikivi nentis, et toitumine on keeruline teema, mille osas kogu maailmas ei olegi meditsiinitöötajad tegelikult päris lõplikule konsensusele jõudnud, kirjutas terviseportaal kliinik.ee.
«Kui räägime rinnapiimast, siis näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja UNICEFi juhendi järgi peaks rinnaga toitma last kuni 6-kuuseks saamiseni ning ei mingit lisatoitu ega –jooki,» ütles tohter. Samas tuleks juhise tõlgendamisel arvestama sellega, et enamik WHO soovitusi on suunatud arengumaadele, kus lisatoidu andmine imikule võib tähendada oluliselt suurenenud terviseriski.
Arenenud riikides on Vallikivi sõnul lähenemine paindlikum: «Tavaliselt soovitatakse hakata andma lisatoitu 4,5-6 elukuust, et tutvustada lapsele erinevaid maitseid ja tekstuure.» Arst selgitas, et lisatoitu ei pea andma kalorite ja toiteväärtuse pärast, sest rinnapiimast saavad imikud kuuenda elukuuni kõik vajaliku kätte.
Lapsevanemale on tervisepäevikus spikker, kust jälgida, millist lisatoitu millises vanuses lapsele anda tohib. Nimekiri on mõeldud näidisena, see ei ole kivisse raiutud juhis, mida iga hinna eest järgima peab.
«Iga toiduainega tekib lapsevanemal küsimus, kas seda anda, millal ja miks. Tervisepäevikus on nimekiri suhteliselt tagasihoidlik, panime need toiduained, mis ei tohiks vaidlusi ja erimeelsusi tekitada, aga pärast selgus, et siiski esineb ka seal vaieldavusi,» rääkis Vallikivi.
«Näiteks kartul, mis on küll süsivesiku- ja tärkliserohke, kuid sisaldab ka kiudained ja vitamiine ning on lapse jaoks maitselt neutraalne, sestap võiks ta lisatoiduna alustamiseks ideaalselt sobida närva söömaga ja madala kaaluga titele. Samas priske beebi puhul võiks pigem alustada mõne kalorivaesema köögi- või juurviljaga, näiteks nagu suvikõrvits või brokoli,» lisas tohter.
Vallikivi sõnul on tervisepäevikus suhteliselt uus see, et nimekirjas on gluteeni sisaldavad teraviljad, mida varem soovitati kuni kaheksanda elukuuni vältida: «Kardeti gluteenitalumatust, kui lapsele anda liiga vara nisu, rukist, otra või kaera. Nüüd on selgunud hoopis see, et kuuendast kuust gluteeni sisaldava teravilja andmine aitab seda pigem vältida.»
«See on tegelikult ka üks näide sellest, kuidas tervisepäevikud ja juhised aja jooksul muutuvad ja kohanduvad. Paljudes Euroopa juhistes soovitatakse siiamaani gluteeni sisaldavaid teravilju kaheksanda elukuuni vältida,» selgitas Vallikivi.
Lapse toidud soovitab perearst vanematel ise valmistada: «Alati on parim valmistada imiku toidud ise, võimalusel puhtas looduses ja Eestis kasvanud toiduainetest – siis on teada, mis on sinna sisse pandud ja kui palju. Kui vaatame poelettidel müüdavaid purgitoite, siis on küll sildil kirjas, mitmendast elukuust see mõeldud on, aga kui hakkame lugema, mis sinna sisse on pandud, siis ei pruugi see ei olla sugugi selles vanuses lapsele sobilik toit.»
Näiteks maasika-kohupiimadessert on mõeldud alates kuuendast elukuust, samas ei ole perearsti sõnul maasikad ega kohupiim alla aastasele lapsele sobilikud toiduaineid. Lisaks on seal veel ka säilitusained, sool ja juust.
«Iga ema on ise kõige targem ja lähtuma peab tervest talupojamõistusest. Küsimuste korral võiks vanem pöörduda pereõe poole või arstilt nõu küsida,» soovitas Vallikivi. Valmis peab olema aga ka selleks, et igaühe nõuanded on isemoodi – igaüks räägib ju oma kogemuste baasil.
Lisaks toitumissoovitustele aitab lapse tervisepäevik meeles pidada kõiki vajalikke tervisekontrolle, analüüse ja vaktsineerimisi, ning annab nõu ka näiteks selle kohta, kuidas käituda peamiste tervisemurede korral.
Vallikivi sõnul pakub tervisepäevik kasulikku infot nii värskele kui kogenud lapsevanemale: «Kui lapsevanem saab oma esimese lapse, siis talle tuleb enamik asju uuena, kogenud lapsevanemale pakub tervisepäevik aga näiteks võimalust oma erinevaid lapsi omavahel võrrelda.»
Tervisepäeviku on koostanud ja kirjutanud perearstid Le Vallikivi ja Marje Oona.