Õiguskantsleri kriitika peale teatas Keila hooldushaigla ehk SA PJV Hooldusravi, et pärast kontrollkäiku on õiguskantsleri tähelepanekuid võetud arvesse ning töökorralduses on tehtud muudatusi.
Keila hooldushaigla: olukord on paranenud
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. veebruar 2014, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal tegid õiguskantsleri nõunikud kaheksa kontrollkäiku Eesti hooldusraviasutustesse. Kontrollkäikudel selgus, et mitmes asutuses võidakse patsiente alusetult luku taga hoida, ravida neid kohase nõusolekuta ning nende inimväärikus ei pruugi olla alati tagatud.
Õiguskantsler tegi teiste seas Keila hooldushaiglale ettepaneku eemaldada lukustusvahendid. Samuti oli probleem see, et haigla ei võtnud alati patsiendi ravimiseks kohast nõusolekut. Samuti esines probleeme patsientide inimväärsel kohtlemisel. Patsiendid sõid ära teiste söögi ning heitsid võõrastesse vooditesse teiste kõrvale magama.
«Saime õiguskantsleri tagasiside oktoobrikuus toimunud kontrollkäigu tulemuste kohta ning oleme enamikust tähelepanekutest lähtudes teinud oma töökorralduses vastavad korrektuurid,» kinnitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Rasmus Vesiloo, kelle kinnitusel informeeriti sellest ka õiguskantsleri bürood.
«Küsime edaspidi hooldusraviteenusele saabuvatelt patsientidelt või nende seaduslikelt esindajatelt alati kohase nõusoleku hooldusraviteenuse osutamiseks ja fikseerime selle kirjalikult,» kinnitas Vesiloo.
Hooldusraviga nõusoleku dokumenteerimise puudujääkide parandamiseks
otsustas haigla, et edaspidi ei võta vastu patsiente, kes ei kirjuta oma allkirja ja kellel puudub vastava otsuse tegemiseks pädev eestkostja.
Üle vaadati ka tegevusjuhendaja ja õdede tööjuhendid ja protseduurireeglid, et tagada haiglas olevate dementsete patsientide tegevuse ja liikumise efektiivne valve, parandada patsientide erinevaid vajadusi arvestades nende tegevustesse kaasamist ja selleks motiveerimist, parandada suhtlemist, teatas Vesiloo.
«Kuna valmistame toitu kohapeal, siis patsiendid, kelle söök ära söödi, on saanud alati uue portsjoni,» lisas ta.