Lapsepõlve maal veetnud inimestel esineb vähem allergiaid ka veel siis, kui nad on seitsmekümnesed, näitab Rootsis tehtud uuring.
Maal veedetud lapsepõlv kaitseb allergia eest
6. juuni 2010, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Göteborgi ülikooli uurija Jonas Erikssoni juhitud töörühm leidis, et esimesed viis eluaastat talus kasvanud inimestel esines 16-75 aastasena viiendiku võrra vähem allergilist nohu, kirjutab Reuters.
Vesist nina ja silmade kipitust põhjustav allergiline nohu on üha laiemalt leviv tervisehäda, mis puudutab Lääne-Rootsis ligi kolmandikku täiskasvanutest, märkisid uurijad. Laiemalt hakkas see levima 20. sajandi keskel, kuid pole teada, miks.
Seda, et maal kasvanud lastel esineb vähem allergiaid, on kinnitanud ka varasemad uuringud, kuid siiani polnud teada, kas nad on ka keskeas ja vananedes selles osas tervemad
Erikssoni juhitud uuringus osales üle 18 000 Lääne-Rootsi elaniku. Selgus, et viienda eluaastani talus kasvanutest esines allergilist nohu viiendikul, samas kui linnas sirgunutest kaebas selle üle 28 protsenti.
Kõige tugevamalt mõjutas lapsepõlve veetmise koht 16-30 aastasi noori. Selles vanusegrupis esines maal kasvanutel 11 protsendi võrra vähem allergilist nohu. Nõrgim oli seos 61-75 aastaste seas, kus kahe grupi vaheline erinevus oli vaid kahe protsendi suurune.
Lisaks leiti, et kõige rohkem esines allergiat Göteborgi kõige tihedamalt asustatud piirkondade elanikel.
Eriksson märkis, et kasulik mõju avaldus ainult sel juhul, kui talus peeti loomi. Ta lisas, et pole teada, kuidas loomadega kokku puutumine allergiariski vähendab, kuid ilmselt on olulised pastöriseerimata piima joomine ja teatud tüüpi bakteritega kokku puutumine. Linnas elamise kahjulikkust põhjendas ta õhus lenduvate heitgaaside osakestega.