Pere madalam sissetulek ja vanema kukkumine sotsiaalsel redelil kasvatab otseselt laste psüühikahäirete arvu, nendib abilinnapea ja Tallinna lastehaigla nõukogu esimees Merike Martinson ajalehes Pealinn.
Merike Martinson: vaesus mõjub rängalt laste psüühikale
8. juuni 2010, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pere sissetuleku vähenemine ja vaesus mõjutab lapse heaolu nii otseselt kui ka kaudselt,» väidab Martinson ajalehes Pealinn. «Kui jätta kõrvale asjaolu, et paljud pered ei saa endale lubada täisväärtuslikku toitu, ravimeid ega esmavajalikke olmekaupu, siis kaudselt piirab majanduslikult kehvem olukord ka ligipääsu haridusele ja sotsiaalsele arengule – absoluutselt kõik see avaldab mõju lapse psüühikale, nii et majanduslik pingeolukord on otseselt seotud psühhiaatrilise haigestumisega.»
Hiljutises 26 Euroopa riiki hõlmanud uuringus, kus selgitati eelnevate majandussurutiste mõju, leiti, et psüühikahäirete hulk kasvas kriisiolukorras hüppeliselt.
Et depressiivsus kimbutab väga suurt osa teismelistest, selgus ka SEYLE (Saving and Empowering Young Lives in Europe ) projekti raames tehtud kooliõpilaste tervise- ja riskikäitumise uuringust, mida eelmisel nädalal esitleti. Uuringu käigus küsitleti ligi tuhandet 14-15-aastast õpilast 19 Tallinna koolist, ning märke võimalikest vaimse tervise häiretest tuvastati suuremal osal küsitletuist.
Väga tõsiste psüühikahäiretega, sealjuures korduvate enesetapumõtetega lapsi oli 23 ehk 2,2 protsenti. Alarmeeriva suundumusena tuli uuringust välja, et umbes kolmandik küsitletud teismelisi – 27 protsenti poisse ja 38 protsenti tüdrukuid – on end elu jooksul tahtlikult vigastanud: kraapinud, lõiganud, löönud, takistanud haavade paranemist, põletanud.
Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi teadur Merike Sisask märkis, et ka see on märk vaimsest häirest: «Selline käitumine viitab selgelt psüühilistele pingetele – füüsilise valu tekitamisega üritatakse ära lõigata hingevalu.»
Majandusraskused, vähenenud sissetulekud ja tööpuudus on otseselt või kaudselt paljude laste psüühikahäirete taga, sest vanemate stress, mured, agressiivsus peegelduvad laste peal. Seda näitab ka paarikümne aasta taguse Soome lama aeg, kui psühhiaatriliste probleemide hulk selgelt tõusis. Eeskätt põhjustas see täiskasvanute turvatunde vähenemist, mis omakorda avaldus laste ja noorte psüühilise arengu häiretena.
Tervisenäitajad, mida Soome tervise ja heaolu instituut on avaldanud riigis üheksakümnendate aastate iseenesest lühikese majandussurutise ajal, olid murettekitavad. Suurenes haigestumine peaaegu kõikidesse, nii nakkuslikesse kui ka mittenakkuslikesse haigustesse. Tähelepanuväärne oli laste vaimsete häirete oluline kasv üheksakümnendate aastate majanduslanguse ajal ja selle järel.
Tallinna lastehaigla on kaheksa aastat oodanud võimalust rajada haigla juurde laste vaimse tervise keskus, paraku on asi alati jäänud pidama raha taha. «Leian, et vaimse tervise keskuse loomise pideva edasilükkumise taga on valitsuse silmaklappidega suhtumine,» nendib Martinson.
«Fakt on see, et psühhiaatrilist abi vajavate laste arv kasvab pidevalt. Soomes saadi juba 20 aastat tagasi aru, et laste ja noorte psüühikahäired on üha laienev mure ja vastavalt sellele on seal ka prioriteete seatud. Võrdluseks – kui Soomes on 5 miljoni elaniku kohta umbes 300 lastepsühhiaatrit, siis meil 1,4 miljoni kohta vaid 15-20 – seda on selgelt liiga vähe. Samas pole ka juurde koolitada mõtet, sest töökohti praegu pakkuda pole.
Martinsoni sõnul oleks vaimse tervise keskuse rajamiseks just praegu õige aeg. Majanduslikus mõttes on praegu ehitamiseks väga soodne aeg, sest ehitushinnad on veel all. Kui 2008. aastal läinuks laste vaimse tervise keskuse ehitamine maksma 80 miljonit krooni, siis nüüd saaks selle valmis poole odavamalt ehk 40-45 miljoni krooniga.
Lastehaiglas on psühhiaatriliste probleemidega lastele vaid üksikud kohad – haigla tegeleb eeskätt ikkagi somaatiliste haigete raviga. Vaimse tervise keskusesse on planeeritud statsionaar 21 voodikohaga, millest kümme kohta oleks psühhiaatriliste probleemidega lastele, viis voodikohta psühhiaatriliste probleemidega noorukitele ning kuus voodikohta sõltuvushäiretega lastele. Lisaks on keskusesse kavandatud n-ö riskilapsepolikliinik, mis tegeleb käitumis- ja õpiraskustega laste abistamise ning psühholoogilise nõustamisega. Samuti tuleb keskusesse koolitervishoiu staap, mis koordineerib arstide ja koolide suhtlust.
Aastal 2002 otsustas sotsiaalministeerium eesotsas toonase ministri Siiri Oviiriga luua Tallinna lastehaigla juurde vaimse tervise keskuse, mis pidanuks valmis saama 2005. aastaks. Haigla taotles 2003. aastal tõukefondist 40 miljonit krooni, kuid kahjuks jäi keskuse idee esimesena joone alla ja taotlus lükati 2004. aastal tagasi.
2006. aastal eraldas Tallinn keskuse projekteerimiseks 4 miljonit krooni. Aastal 2008 küsiti projektile Euroopa regionaalarengu fondilt uuesti 80 miljonit. Pika venitamise peale tuli riiklikult hindamiskomisjonilt taas eitav vastus. «Me ei jäta jonni ja küsime 2013. aastal uuesti, kuigi siis on juba selgelt liiga hilja asjaga pihta hakata, sest tuhandeid lapsi jääb abita,» ütleb Martinson.