Osa vanemaid on lapse sündides vaktsineerimise vajalikkuse suhtes kahtleval seisukohal, sest on kuulnud hirmutavaid jutte kõrvalnähtudest ja tüsistustest. Arstid kinnitavad, et vaktsiinid on siiski ohutumad kui haigused.
Arstid laste vaktsineerimisest: hirmujutud ei vasta tõele
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer tõi ajalehele Meditsiiniuudised kommentaari andes välja tõsiasja, et vaktsineerimine on puhta joogivee kõrval maailmas enim rahva tervist positiivselt mõjutanud meede. Nii on kirjas tema kabinetilaual seisvas ülipaksus teadusuuringute kogumikus «Vaccines».
Zilmer kinnitas lapsevanematele, et vaktsiine uuritakse enne kasutuselevõttu 10–15 aastat ning nende põhjustatud tüsistuste arv on peaaegu olematu – umbes üks juhtum saja tuhande või isegi miljoni doosi kohta.
Samas tunnistas ta, et vaktsiinidega võivad kaasneda kõrvalnähud, nagu punetus, valu või turse süstekohal, palavik, rahutus ja nutmine. Siiski pole need kuigi tõsised ja kaovad enamasti mõne päevaga.
Lastearst Anne-Kristi Uuli seisukoht on, et vaktsineerimisega ei tohi vanematele peale käia, kuid olulist infot on vajalik edastada. «Tavaliselt annan vanematele kas ravimfirmade või enda koostatud materjale kodus lugemiseks,» sõnas Uuli.
Peale poliomüeliidivastase vaktsiini on Eesti riiklikusse vaktsineerimiskalendrisse lisatud veel üheksa tasuta vaktsiini.
«Ennekõike on riiklikusse kalendrisse püütud lülitada sellised vaktsiinid, mis aitavad vältida väga raskeid haigusi,» ütles Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar vaktsiinide valiku kohta.
On vanemaid, kes kahtlevad alla aastase lapse vaktsineerimise vajalikkuses, kuid nii Uuli, Lutsar kui ka Zilmer soovitasid vaktsineerimisgraafikust kinni pidada, kuna just alla aastased lapsed põevad neid haigusi kõige raskemalt.
Kui mingil põhjusel on mõni vaktsiin õigel ajal tegemata jäänud, tuleks see ära teha enne lastekollektiivi minekut.