Algas ajaloo kolmas üle-eestiline terviseuuring

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased tarbivad Euroopa kontekstis väga palju alkoholi.
Eestlased tarbivad Euroopa kontekstis väga palju alkoholi. Foto: Panther Media / Scanpix

Aprillis algasid üleriigilise terviseuuringu küsitlustööd, et hinnata Eesti rahvastiku terviseseisundit, tervist mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist.

Uuring toimub sotsiaalministeeriumi, statistikaameti ja Tervise Arengu instituudi koostöös.

Eesti Terviseuuring 2014 on kolmas kogu rahvastiku tervist käsitlev mahukas küsitlusuuring viimase 20 aasta jooksul. Eelmised terviseuuringud toimusid aastatel 1996 ja 2006, mis annab võimaluse jälgida inimeste tervises toimunud muutusi ajas.

Eesti terviseuuring on osa Euroopa Liidu terviseuuringust, mida korraldatakse samal ajal kõikides liidu liikmesriikides. Eestis toimunud muutuste jälgimise kõrval annab see lisaks võimaluse võrrelda meie näitajaid ka teiste riikide andmetega, mida praegu erinevate metoodikate kasutamise tõttu enamasti teha ei saa.

Uuringus küsitakse inimestelt andmeid, mida muudest allikatest ei ole võimalik saada. Terviseteemadest on hõlmatud kroonilised haigused, õnnetused ja vigastused, emotsionaalne enesetunne ja vaimne tervis, piirangud igapäevategevustega toimetulekul, sotsiaalset toetust ja abi osutamist, aga ka arstiabi kasutamist, haiglaravil viibimist, ravimite kasutamist, tervisekäitumist ning hoiakuid.

Viimane, 2006. aasta uuring näiteks tõi välja, et igapäevaste majapidamistöödega toimetulekuks vajas abi ligikaudu 100 000 inimest. Neist 65–79 protsenti abistatakse pidevalt, 14–27 protsenti saavad kasutada aeg-ajalt kellegi abi ning 5–12 protsenti abivajajatest ei olnud kedagi abiks. Arsti määratud retseptiravimeid kasutas aga pidevalt või sageli pool Eesti täiskasvanutest. Kümnendik retseptiravimite kasutajatest oli viimase kuu aja jooksul kasutanud ravimeid, mida arst ei olnud neile otseselt määranud. Pooled elanikest, kes olid vanemad kui 65 eluaastat, kasutasid iga päev vähemalt kahte retseptiravimit.

Võrreldes 1996. ja 2006. aasta uuringut selgus, et 10 aastaga oli harrastusspordiga tegelejate osakaal kasvanud 19 protsendilt 35 protsendini ning vähenenud depressiooni ja ärevuse esinemine. Rahulolu eluga üldse kasvas aastatel 1996–2006 kuni 15 protsendipunkti, kasvades naistel 89 protsenti ja meestel 90 protsendini.

Tänavu kogutakse andmeid 8500 vähemalt 15-aastaselt inimeselt. Kõik, kes on uuringusse sattunud, saavad ka vastava teavituskirja. Uuringu küsitlusperiood kestab aprillist kuni detsembrini, et vähendada hooajalist mõju küsitluse tulemustele. Küsimustikku saab täita kas statistikaameti elektroonilises küsitluskeskkonnas eSTAT või tuleb küsitleja koju. Uuringuandmete analüüs ja kasutamine on anonüümne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles