Eestile üsna kauges riigis Tadžikistanis on puhkenud lastehalvatuse epideemia, mis on juba levinud Venemaale ja võib ohustada ka siinset elanikkonda.
Lastehalvatuse puhangu eest pole kaitstud ka Eesti
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
16. juuni 2010, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeselt inimesele või saastunud toidu, vee või esemete kaudu leviv lastehalvatus ehk poliomüeliit on tõsine nakkushaigus, mis võib lõppeda haige osalise halvatuse või siis isegi surmaga. Tadžikistanis on praeguseks haigestunuid üle 500 ja enamik neist on kuni 14-aastased lapsed. Kaks last on surnud.
Eesti naaberriiki Venemaale jõudis Tadžikistani haiguspuhang paar nädalat tagasi ja sellest ajast on registreeritud kuus uut haigestumisjuhtu. Ka Venemaal on üks 21-aastane nakkuse saanud inimene surnud.
Eesti terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on tegemist väga tõsise haigusega, ehkki Eestis pole seda viimastel kümnenditel esinenud. Samas on soliidses eas ametnik lastehalvatusse haigestunutega ise kokku puutunud. «Ma olen üliõpilasena isiklikult näinud neid väga raskeid lastehalvatusjuhte, kus inimesed lihtsalt surid sellesse,» avaldas ta.
Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. aastal ja viimane suurem epideemia oli 1950ndate lõpus. Haigusele pandi piir kogu elanikkonda hõlmava vaktsineerimisega.
Nüüd on lastehalvatuse vastu vaktsineerimine küll riigi poolt ette nähtud, kuid kuna seda ei saa teha sunniviisiliselt, siis on hulk lapsi Eestis jäänud vaktsineerimata. Selle aasta alguse andmetel oli Eestis lastehalvatuse vastu vaktsineerimata 7869 last vanuses neli kuud kuni 14 aastat.
Kutsari hinnangul on vaktsineerimata laste arv Eesti jaoks suhteliselt suur ja see kõneleb võimalusest, et puhang võib jõuda ka siia. Piisab vaid sellest, kui mõni reisija viiruse Tadžikistanist või Venemaalt üle piiri toob ning viirus nende tuhandete vaktsineerimata laste sekka satub.
«Nakatunud laste kaudu võib see edasi levida teiste vastuvõtlike laste sekka ja meil on ka Eestis puhang,» nentis Kutsar. «Selle reaalsuses võib kahelda, aga välistada seda ei saa.»
Et kõige hullemat siiski ei juhtuks, on terviseametil valmis konkreetsed näpunäited.
Esiteks peaksid perearstid kontrollima, kas nende patsientide nimekirjas olevad lapsed on ikka poliomüeliidi vastu vaktsineeritud, kui ei, siis tuleb see ära teha.
Teiseks peaksid need, kel on plaan võtta ette reis Tadžikistani, perearsti juurest läbi käima ja uurima oma tervisekaardilt, kas teda on viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud või mitte. Kui vaktsineerimine on tegemata või andmed selle kohta puuduvad, peaks selle siiski mõned nädalad enne ärasõitu ette võtma. Tadžikistanis kohapeal tuleb kinni pidada hügieeninõuetest.