Gripihooajal on surnud 22 inimest

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripp murrab eelkõige eakaid.
Gripp murrab eelkõige eakaid. Foto: Jüri Rüsülainen/Valgamaalane

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hooaeg hakkab hääbuma. Kuue haigla andmeil on perioodi jooksul vajanud intensiivravi 57 inimest. Hooaja algusest on surnud  kokku 22 inimest.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osakaal on aprillis järjekindlalt langenud, teatab terviseamet. Eelmisel nädalal vajas arstiabi 2971 inimest, neist 53 protsenti olid lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti  Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva,  Pärnu-,  Tartu- ja Võrumaal.  Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest  hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus  viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Viimase kolme nädala jooksul vähenes  märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste  etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud gripiviiruse A(H1N1)pdm09 kõrval on ringlusesse jõudnud gripiviirused  A(H3N2) ning B gripiviirused.  

Laboratoorse kinnituse said sel nädalal 13 A- ja 1 B- gripiviirust.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi,  Pärnu haigla ja Lõuna- Eesti haigla andmetel.

Nende kuue haigla andmeil on sel hooajal  vajanud  gripi tõttu intensiivravi  57 inimest vanuses 28-88 eluaastat.

Intensiivravi vajanutest moodustasid  56 protsenti vanemaealised (65+), vanuses 50 -64 eluaastat oli 31 protsenti  ja  vanuses 28- 48 kuni 13 protsenti  patsientidest.  Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta.  Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Viimastel nädalatel  lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud  kokku 22 inimest, vanuses 28- 86, neist ligi 40 protsenti olid alla 65 aastased, kõik kuulusid riskirühmadesse.  Peamiseks riskifaktoriks olid kardiovaskulaarsed haigused.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane  kõikides Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hindasid grippi haigestumise intensiivsust madalaks kõik  liikmesriigid.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles