Psühhiaater: laste vaimse tervise probleemides süüdi eelkõige vanemad

Marina Lohk
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg, kes hakkab juhtima ka haigla juurde rajatavat laste vaimse tervise keskust, ütles Pealinnale antud intervjuus, et lastekäitumishäirete põhjuseks on eelkõige järelevalve puudumine ning vanemate endi probleemid.

Kleinberg kinnitab, et laste vaimse tervise keskusel tööst puudust ei tule. Söömishäiretega laste hulk on tema sõnul jätkuvalt kõrge, samuti on palju käitumishäireid ning ärevushäireid. «Ka kanepist sõltuvate noorukite hulk kasvab,» tõdes Kleinberg. «Ained vahetuvad, kuid neid kuritarvitatakse ikka samamoodi. Toksikomaane on vast vähemaks jäänud ning õnneks ka opiaate süstivaid lapsi – see on võib-olla ainuke positiivne trend, mida oma statsionaarse töö juures näen.»

Kleinberg märgib, et mitte lapsed ei ole süüdi, kui neil psüühilisel ja emotsionaalselt tasandil kõik hästi pole. Laste tervise kaitsmine on täiskasvanute asi. «Ma ei ootaks algkoolilastelt või varateismelistelt mõistlikku käitumist, lapsed teevad ikka rumalusi,» sõnas arst.

«Täiskasvanute asi on neid kaitsta, et nad ei kolaks üksipäini mööda linna ringi ja ei tegeleks asjadega, millest keegi ei tea. Kui narkomaaniast, sõltuvusest üldiselt rääkida, siis nende probleemidega lapsed enamasti ongi sotsiaalselt ja emotsionaalselt puntras. Ning põhjus on täiskasvanute tegemata töös, mitte selles, et lapsed ise on kuritegelikud ja pahad.»

«Isegi kui ema ja isa on abielus, võib laps vaevelda raskes tähelepanupuuduses,» ütles ta. «Täiskasvanute tööhõiveprobleemid mõjutavad väga tugevasti ka laste psüühikat – näiteks see, et isad peavad peredest nii kaugel töötama. Emadel on keeruline üksi lapsi kasvatada. Ja kui isad tulevad kuskilt välislähetusest koju, siis mitte kõik ei ole rõõmsameelsed ja kained, ka see on püsiv trend. Mis toimub peredes siis, kui lennukitäis purjus mehi on Norrast jälle kodumaal maandunud? Kuni täiskasvanute heaoluga pole riigis asjad korras, nii kaua kannatavad ka lapsed.»

Hingevalu paneb aga ennasthävitavalt käituma. «Kõige tavalisem on see, et noored ei käi koolis,» sõnas Kleinberg, «kuid mõned põletavad elu suisa kahest otsast – kihutavad, joovad, ei käi koolis, lähevad tülli kõigiga, kellega annab tülli minna. Ja loomulikult käib sinna juurde ka riskialdis varane seksuaalelu.»

Kleinbergi sõnul peaks lapsega perearsti või psühhiaatri poole pöörduma, kui lapse käitumine on mitmeid kuid püsivalt hälbinud. «Muret peaks tundma, kui lapsel on unehäired, käitumishäired, isumuutused, allumatus või kui lapsest inimene hakkab äkki väga omapäraseks muutuma,» selgitas ta. «Samas täiskasvanud võiksid ka enda käitumist objektiivselt kõrvalt vaadata – kui neil on ikka viinavõtmisega üle võlli, siis tasuks esmalt sellega tegelda. Kui kodus on räuskav ja riidlev isa, siis pole imestada, et lapsel on käitumishäired. Mees peaks esmalt oma probleemid ära klaarima, mis ei tähenda, et paralleelne teraapia ei võiks seda ettevõtmist toetada.»

Kleinbergi sõnul ongi laste tervis – nii vaimne kui ka füüsiline – suures osas vanemate enda teha ning olulisimad märksõnad on tähelepanu ja hoolimine. «Vanem peaks oma lapsega koos olema. Ja arvestama sellega, et ta olemas on,» märkis psühhiaater. «Aga mitte sellisel viisil, et ta massiivse tropina istub lapse kõrval ja üritab suhelda, vaid et pere elukorraldus on selline, et lapsel on vanema kõrval loomulik koht – et tal on piisavalt palju võimalusi ema-isa juurde tulla, nendega koos olla. Et lapsel on võimalik pugeda kaissu ja rääkida oma asju.» Samas peab lapsele jääma vabadus minna ja mängida – see tähendab, et vanemad peavad ka tema sõpru aktsepteerima.

«Samuti peab lapsevanem olema nii palju terve mõistusega, et suudab ära hinnata lapse päeva- ja nädalakava – kuidas ta koormusega toime tuleb,» lisas Kleinberg. «Kui laps ikka kõigist neist trennidest ja huviringidest väga ära väsib, siis tuleb osata õigel ajal pausi teha ja öelda, et nüüd ongi hingetõmbamisehetk ja pole vaja trenni minna. Teisel päeval, kui on näha, et laps hakkab lihtsalt laisk olema, siis tuleb jälle tagant torkida: ei ole midagi, et istud arvutis, sellel ajal kui peaksid trenni minema.»

Kleinberg ütleb, et lapsevanem olemine on mõnes mõttes nagu profisport. «Pead jälgima, et füüsiline ja emotsionaalne oleks tasakaalus, et oma rõõmud oleks paigas, kuid et sa kogu aega annad ka midagi lastele, ent mitte nii, et nad su tühjaks imevad.»

Oluline on et vanemad veedaksid lastega koos aktiivselt aega.  «Kui isad ei viitsi lastega jalgpalli mängida või ütlevad, et talvel me õues ei käi, siis pole imestada, kui ongi laps tatine, uimane ja õnnetu. Ehk – ise peab olema tragi ja siis on ka laps tragi,» sõnas Kleinberg. «Minu meelest peaksid lapsevanemad rohkem teadvustama, et lapsekasvatamine on mõnus ja põnev asi – nagu looming, nagu kunst. Mitte kannatus või taak.»

Laste vaimse tervise keskus

Tallinna laste vaimse tervise keskus, mis avab uksed aasta pärast, järgib oma töös Norra eeskuju. Vaimse tervise keskuses tahetakse hakata tegema tihedat koostööd nii linna sotsiaal- ja haridussektoriga kui ka Eesti teiste piirkondlike vaimse tervise keskustega. Samuti pakutakse koolitusvõimalusi vaimse tervise alal töötavatele spetsialistidele. Lisaks on fookuses laste väärkohtlemise diagnostilise süsteemi väljaarendamine, «mobiilse» (out-reach) psühhiaatrilise abi pakkumine ning teadus- ja arendustöö.

Uue keskuse ehituse hankelepingud sõlmitakse mais ja loodetavasti võib ehitus alata juba juunis.

Tallinna laste vaimse tervise keskuse projekti maksumus on 4 900 000 eurot, sellest 4 165 000 eurot on Norra toetus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles