Paljud inimesed usuvad, et veini, õlle ja kange alkoholi segamini tarbimine põhjustab eriti karmi pohmelli. Kuid on sel väitel ka tõsi taga?
Kas eri alkohoolsete jookide segamine põhjustab pohmelli?
6. mai 2014, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks on olemas teooria, mille kohaselt ei tohi mitte mingil juhul tarbida lahjemat jooki pärast kangemat. Et kui juba segada, siis juua näiteks õlut enne veini ja mitte vastupidi, kirjutab BBC.
2000. aastal avaldatud uuringu ülevaade kinnitab, et pohmelli peamiste sümptomite põhjuseks on vedelikuipuudus, hormoonide aldosterooni ja kortisooli taseme muutumine ming alkoholi enda toksiline mõju. Lisaks on tõendeid selle kohta, et alkoholi tarbimine häirib immuunsüsteemi ning just see võib olla peavalu, iivelduse ja kurnatuse põhjuseks.
Selge on see, et mida kõrgem on joogi alkoholisisaldus ning mida kiiremini ja suuremas koguses seda jooki tarbida, seda hullem tuleb ka pohmell. Kuid üks ja sama alkoholikogus ei põhjusta alati sama raskusastmega pohmelli. Näiteks väidavad paljud inimesed, et ei koge üldse kunagi pohmelli ning keegi ei tea, miks see nii on. Ühes noori taanlasi vaadelnud uuringus selgus näiteks, et ligi kolmandik neist, kes oli puhkuse ajal tarbinud vähemalt 12 ühikut alkoholi (umbes neli suurt, 250 ml suurust klaasi veini), ei kogenud pohmelli.
Eri alkohoolsete jookide segamini tarbimine ei suurendanud selle uuringu järgi tingimata tarbitud alkoholi kogust, kuid see võib juhtuda kokteilide tarbimise puhul.
Lisaks etanoolile on alkohoolsetes jookides palju muidki aineid, mis põhjustavad pohmelli. Näiteks joogi fermentatsiooni käigus tekkivad ained, nende hulgas teada-tuntud tanniinid ehk parkained, mis annavad tumedatele jookidele nende värvuse ja mängivad rolli ka nende maitse kujunemisel.
Et teada saada nende ainete mõju pohmelli raskusastmele, värbasid USA teadlased oma uuringu tarbeks regulaarsetest alkoholitarbiijatest tudengeid, kel polnud samas alkoholiprobleeme. Erinevatel õhtutel anti neile juua kas viskit koolaga, viina koolaga või nö platseebot, mis koosnes koolast ja toonikust ning mõnest tilgast viskist või viinast, et jook maitseks õige kokteiliga sarnaselt.
Nad tarbisid korraga kolm kuni kuus jooki, sõltuvalt sellest, kui palju konkreetsel inimesel oli vaja, et saavutada 0,11-promilline joove. Seejärel veetsid nad öö kliinikus ja äratati kell 7 hommikul hommikusöögiks. Seejärel lasti neil teha erinevad testid ning ühtlasi hinnata ka oma pohmelliastet. Teadlased leidsid, et tudengid, kes olid joonud viskit, hindasid oma pohmelli kõige hullemaks, kuid huvitaval kombel oli nende sooritus erinevate ülesannete puhul, mis mõõtsid näiteks reaktsioonikiirust, sama hea kui teistel.
Läbipaistvad joogid nagu valge rumm, viin ja gin kipuvad põhjustama kergemat pohmelli, kuna nad sisaldavad väga väheses koguses seda soodustavaid aineid. Pole välistatud, et need, kes jooke segavad, valivad lihtsalt suurema tõenäosusega muu hulgas ka mõne tumeda alkohoolse joogi, mis sisaldab rohkem tanniine ja muid pohmelli põhjustavaid aineid.
Siiani pole ükski teadlane läbi viinud põhjalikku uuringut, kus inimesi oleks pandud jooma järjestikku kas õlut või veini või vastupidi, et hinnata joomise järjekorra mõju hilisemale enesetundele. Kuid ehk on asi pigem selles, kuidas joogi kangus mõjutab meie mõtlemist. Kui alustada kangemast joogist, võib see mõjutada oluliselt võimet oma joobeastet n-ö kainelt hinnata ja seeläbi soodustada veelgi suurema alkoholikoguse tarbimist.
Seega, olemasolevad tõendid viitavad pigem sellele, et pohmelli puhul ei tasu põhjust otsida jookide segamini tarbimisest. Pigem võib süüdistada kas tumedamaid alkohoolseid jooke või liigset joomist iseenesest.