Eestis on 14 aasta jooksul sündinud poolsada HIV nakkusega last

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kai Zilmer.
Kai Zilmer. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

LOOTUS: Sajast HIV positiivse ema lapsest sünnivad tänu meditsiini võimalustele peaaegu kõik tervetena ja vaid 1-2 last HI nakkusega ning neilgi on võimalik elada täisväärtuslikku elu ja tulevikus terveid lapsi saada

Eesti arste on šokeerinud juhtum, kus arusaamatult haigel teismelisel lapsel avastati HIV nakkus, mille ta oli saanud juba kas emaüsas või imikueas, kui ema last rinnapiimaga toitis.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarstide Kai Zilmeri ja Kersti Kingi teada on ka varem olnud juhtumeid, kui emalt nakkuse saanud lapsel eil ole HIV positiivsust imikuna diagnoositud ja see on aastaid hiljem avastatud.

2000. aastast, kui HI viirus Eestis massiliselt levima hakkas, on HIV positiivsetel emadel sündinud sadu terveid lapsi. 51 last on siiski emalt raske nakkuse saanud. Neli lastest on surnud, aga ülejäänud saavad tühusat ravi ja elavad tavalise lapse elu.

«Praegu sünnitab aastas 100-130 HIV positiivset naist ja üks-kaks lastest sünnivad nakkusega – ülejäänud lapsed on terved,» lausus Zilmer. «HIV positiivsete emade laste sünniga peaks tänapäeval kõik hästi minema, sest emasid ja lapsi kontrollitakse ning tehakse juba raseduse ajal kõik, et laps sünniks terve.»

Need üks-kaks nakatunud last aastas tuleb sellest, et riskigrupi emad ei jõua raseduse ajal arsti juurde.

Kuidas on võimalik, et küll ülisuure erandina, aga siiski avastati HIV positiivse ema ja ka isa lapsel nakkus alles teismelisena?

«Laps sündis 2001. aastal ning see oli hoopis teine aeg kui praegu – siis ei tahtnud keegi rääkida, et ta mees on HIV positiivne, kui naised seda üldse teadsidki,» meenutas Kink.

«Ema oli nii raseduse alguses kui lõpus kontrollitud ja ta ei olnud HIV positiivne ning ilmselt nakatus kas pärast sünnitust või viimasel raseduskuul,“ rääkis Kink. «Teades, et ta on terve, toitis naine last rinnaga. HIV positiivsed emad aga rinnaga toita ei tohi, sest nakkus levib rinnapiima kaudu.»

Sellel naisel avastati HI viirus alles mõni aasta hiljem, kui ta teise lapse ootele jäi. Siis sai ta juba raseduse ajal ravi ning teine, kolmas ja neljaski laps sündisid tervetena. Esimest last aga ei kontrollitud ja kellelgi ei tekkinud kahtlust, et ta võiks olla nakatunud. Alles aastaid hiljem, kui lapsel seletamatud tervisehädad ilmnesid, tehti lõpuks ka HIV test.

«Nüüd kontrollime alati ka kõik eelnevad lapsed ära, kui rasedal HIV nakkus avastatakse,» kinnitas Kink.

Aastate jooksul on Eestis tehtud üle 8000 positiivse HIV testi, kuid tegelike teadaolevate nakatunute arv on sellest väiksem. Kuni 2009. aastani võis käia anonüümsena korduvalt testi tegemas ja läkski mitmel korral eraldi kirja. Viimased viis aastat on süsteem muutunud ning iga positiivsed testid andnu, läheb kirja ikka ühena.

Praegu on arstide jälgimisel üle 4000 HIV positiivse ning ravi saab neist 2500.

«Osa positiivsetest on surnud – erinevail põhjuseil, ka narkootiliste ainete üledoosidesse. Osad ei ole veel arstile tulnud, aga ükskord nad tulevad nagunii,» ütles dr Zilmer.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarstid Kai Zilmer ja Kersti Kink soovitavad kõigil inimestel sõltumata east kord elus lasta end HIVi suhtes testida.

Nakkusarstid soovitavad kõigil tervishoiuasutustel muuta tavaliseks, et igale inimesele, kes ükskõik mis haigusega arsti poole pöördub, kes ei kuulu riskigruppi ja kellele pole varem HIV testi tehtud, see teha. Loomulikult mitte sunniviisiliselt, vaid patsiendilt küsides, rõhutavad Zilmer ja Kink.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles