Neli pihtimust teemal «miks sa ei joo?»?

Marina Lohk
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tarbija24 toob lugejateni väljavõtted neljast intervjuust, mille Tallinna ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute ekspert ja lektor Esta Kaal viis möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses läbi vabatahtlikult oma alkoholitarvitamist vähendanud või joomise päris maha jätnud eestimaalaste seas.

Mees, 26: ei ole mõtet ennast ühe õllega kiusata

Alustasin saunaõlledega, kui ma olin 14–15. Hiljem tuli neid seltskondasid juurde ja siis see peolkäimine ja alkoholi tarvitamine võib-olla ei olnud just iganädalane nähtus, aga kuus ikka vist kaks korda tuli ära. /.../ selle-eest jälle need kogused läksid üha suuremaks ja suuremaks.

Poolteist aastat tagasi asjad muutusid ja sellest ajast saati ma olen täiesti kaine olnud. Ma olen küll aeg-ajalt mõne õlle võtnud. Selle joone hoidmine ei ole mulle olnud problemaatiline. Vähemalt ma ei arva, et ma oleks kunagi sõltuvuses olnud. Aga ma hoian ikkagi sellist nulltolerantsi sellepärast, et ma tean, et hammas on kerge verele minema, et kui jood –
tuleb see esimene õlu, siis ei ole hullu, aga ma arvan, et kui see teine tuleb, siis tuleb kolmas ja neljas ja tekib edasine tegutsemissoov. Ja siis läheks õhtu väga pikaks.

Kui ma näen sellist ohtu, siis ma ei ole üldse mitte midagi võtnud. Sellepärast, et no ei ole mõtet sellisel juhul ennast ühe õllega kiusata. Ja alati on seltskonnas ka see aidanud, et teinekord on vaja kainet autojuhti mängida. Et siis nagu ei ole üldse põhjust võtta.

Üks asi kindlasti, mida ma sõpradega rääkides olen tähele pannud ja võrreldes nende reede õhtuid enda omadega, siis mul on nüüd ropult rohkem raha. Tallinna kesklinnas ühe õhtuga 100 eurot maha juua ei ole probleem nende jaoks ja ei olnud varem ka minu jaoks. /.../

Suures seltskonnas on jälle see häda, et alati on keegi, kes küsib, et oota, mis, sa ei joogi või? Sa oled haige või? Ja joomisest keeldumiseks on kaks arvesse minevat põhjust - et kas sa oled maksahaige või oled sa rase. Alati on seltskonnas üks selline küsija.

Naine, 23: totakas, et mittejoomine on inimestel pinnuks silmas

Otsustasime oma elukaaslasega koos ühineda üleskutsega «Septembris me ei joo». Mind väga ei kiusata, aga teda küll. Näiteks lähme sõpradega kuhugi sööma laupäeval. Kõik võtavad oma tavalised siidrid-õlled ja kui tema võtab oma alkoholivaba õlle, hakkavad kõik nalja tegema. Täiskasvanud inimesed - vanuses 27-28!

Nii totakas kuidagi, et mittejoomine on inimestel nii pinnuks silmas. Kui keegi seltskonnas ei tee suitsu, siis suitsetaja ei hakka ju norima stiilis: «Noh, tee ka, pane suhu!» See on hästi naljakas ja tobe, aga seda olen ma praegu tähele pannud. Muidugi ei tohi lõõbiga kaasa minna, siis nad rahunevad, aga hästi lapsik ikkagi.

Naine, 21: igal pool küsitakse, kuidas ma suudan

Ma olen mõelnud selle (alkoholi teema) peale ainult nii palju, et igal üritusel ja igal pool minu käest küsitakse, et oi, sa ei ole enam 5 aastat alkoholi tarvitanud, kuidas sa niimoodi suudad? Kuidas sa saad? Kuidas sa lõõgastud? Alati inimesed küsivad ja siis ma pean neile midagi välja mõtlema, et kuidas ma siis nüüd tõesti suudan seda./.../

Sõbrad võiksid olla pigem toetavad, et mis sõber sa oled, kui sa tead, et su sõbranna ei tarvita
alkoholi ja siis sina lähed ikka küsima, et võta natuke ikka või proovi seda. Mina isegi ei proovi. Ei tohiks ikkagi teise inimese n-ö piiridest üle astuda. Kui sõbrad tarvitavad alkoholi, aga räägivad inimesega, kes ei tarvita, võiks jututeema alkoholilt mujale viia.

Peaaegu alati räägime me alkoholist. Võib rääkida hoopis, mida ma päeval tegin või mis mu hobid on. Kuidas mul suhetes läheb? Kuidas mu perega läheb? Võib-olla need jututeemad
viivad ebamugavustunde ära, kui räägid millestki muust ka kui ainult pidutsemisest ja alkoholist.

Mees, 45: teised võiks minu otsust aktsepteerida

Ennekõike ootaks seltskonnas, et teised käituvad ikka nii, nagu nemad on harjunud käituma ja nad ei tee sellest numbrit, kui mina ei võta koos nendega napsu. See on minu otsus ja nad võiks seda aktsepteerida! Sellel teemal ei ole vaja rohkem iniseda ja möliseda ja mida iganes./.../

Miks on normaalne, et peab tingimata jooma? Sama normaalne on see, et ei joo! See on igaühe oma valik ja teistel ei ole siin midagi targutada. Katsugu ise oma elu nii hästi või halvasti elada, kui oskavad. Jätku teised rahule!
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles