Möödunud aastal tehti Eestis kiirabile 269 235 väljakutset, seega väljakutsete üldarv vähenes võrreldes aasta varasemaga umbes 1,5%, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast.
Kiirabi väljakutsete arv mullu vähenes
16. mai 2014, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahanemine on toimunud üheteistkümnes maakonnas, kõige enam Lääne-Virumaal (-4,3%). Abi sai 94% patsientidest, ülejäänud väljakutsetest tühistati, olid tulemuseta või toimus isiku surma konstateerimine.
Kiirabi väljakutsete arv oli perioodil 2004–2013 kõige kõrgem 2012. ning madalaim 2005. aastal. Ajavahemikul 2005–2011 kasvas kiirabi väljakutsete arv 12,1%, samal ajal oli kiirabibrigaadide arv püsivalt 90.
Aastal 2012 alustasid tööd väikesaarte esmaabibrigaadid Kihnus, Ruhnus ja Vormsil ning alates 2013. aasta lõpust lisandus kiirabiteenuse ümberkorraldamise käigus juurde veel viis kiirabibrigaadi üle Eesti. Nende töö kokkuvõtted on samuti maakondliku kiirabi statistikasse sisse arvestatud.
Haiglaravile toimetas kiirabi möödunud aastal 96 891 patsienti, mis moodustab 38,3% kõikidest abivajanutest. Hospitaliseeritute osatähtsus on viie viimase aasta jooksul kaks protsendipunkti tõusnud.
Haiglasse viidud patsientide osatähtsus oli kõrgeim Järvamaal (48,3%) ja Harjumaal (43,9%) ning madalaim Hiiumaal (24,6%) ja Ida-Virumaal (30,2%).
Vigastuste tõttu abisaanuid oli 31 036 ning mürgistuste tõttu vajas abi 1593 patsienti. Vigastuste ja mügistuste tõttu abivajajate arv on aasta-aastalt jõudsalt vähenenud.
Sünnitajaid toimetati kiirabiga sünnitusmajadesse 1452 korral, ka see on aastate jooksul oluliselt vähenenud.