UV-indeks võib tõusta ohtlikule tasemele

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed soojad päevad meelitavad päevitama.
Esimesed soojad päevad meelitavad päevitama. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Lähipäevade palavatel ja selgetel päevadel on oodata UV-indeks kasvu piirini, kus on soovitav päikse käes viibimist piirata.

Täna oli Lätis UV-indeks 4,4 kuni 4,9 punkti, mis vastab keskmisele tasemele, kirjutab Leta. Ka Eestis lähenes UV-kiirgus 5 punktile. Läti sünoptikud ei soovita praegu pikalt viibida päikse käes ja püsida varjus, seda eriti keskpäeval. Lähipäevadel kasvab UV-indeks kuue punktini, mida loetakse kõrgeks. Kõrge UV-kiirgusega päevad on pühapäevast teisipäevani.


UV-indeksit mõõdetakse 11 punkti süsteemis, millest 1 kuni 2 loetakse madalaks ning siis pole vaja end päikse eest kaitsta. Kolm kuni viis on keskmine ja üle kuue kõrge. Väga kõrgeks loetakse UV-kiirgust 8-11, kui on kindlasti vaja oma nahka päikse eest kaitsta.

Eesti sünoptikud soovitavad juhul, kui indeks on suurem kui kuus , mitte unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. UV-indeksi kolm puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi kuus puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga. Esmasel päevitamisel kevadel tuleks piirduda vaid 20 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes kaks korda pikem aeg kui päikese käes.

Hetke UV-indeks sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eestis suveajas on kella 13:00 ja 13:30 vahel. UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel keskpäeval. Vahelduva pilvisuse korral võib hetketi indeks olla kõrge, kuid päevadoos jääb väiksemaks kui selge taevaga.

Eestis seni kõrgeim UV-indeks 8.3 on mõõdetud 2006.a. suvel. Puhkuseveetjad Vahemere maades, Aafrikas, Kanaaridel jt. lõunamaades peavad arvestama, et kõrge päikesega ja veel liivarandadel mere ääres võib UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega.
 

Eesti UV-kiirguse taset saab näha siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles