Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Puugihaiguste eest saab ennast kaitsta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Puugi võib saada ka koduaiast. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ning on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks. Pealinn uuris dr Karin Sarapuult, kuidas end puugihaiguste – entsefaliidi ja borrelioosi – eest kaitsta.

Tavaliselt öeldakse, et puugisüst tuleb teha kevadel, enne kui puugid aktiivseks muutuvad. Kas praegu, mais, on juba liiga hilja vaktsineerida?

Puukentsefaliidiga on nii, et selle vastu ei ole kunagi hilja vaktsineerida. Kevadel lihtsalt kampaania hoogustub ja tuletame inimestele meelde, et vaktsineerida on vaja. Neil, kellel puukentsefaliidi vastane süst on üldse tegemata, on praegu viimane aeg alustada, et loodusesse minnes oleks immuunsus olemas. Kuigi puugisüsti tuleb esimesel korral teha kolm korda, on pärast esimest doosi juba üle 90% immuunkaitse olemas. Teine doos tuleb teha kusagil kuu pärast ja kolmas 9-12 kuu pärast. Edasi on pikem vahe kolme või viie aasta pärast.

Tasuks kindlasti meelde tuletada ka seda, et kui kunagi on vaktsineerimist alustatud, kuid mingil põhjusel pooleli jäetud, siis ei pea alustama otsast peale. Piisab lihtsalt uuest ühekordsest doosist, aga siis võiks jälle rutiinse skeemi järgi edasi minna.

Inimesed entsefaliiti väga ei pelga, möödunud aastal oli vaid 114 haigestumust, mis pole ju palju, äkki siiski ei ole vaja end selle vastu kaitsta?

Arvatakse tõesti, et puukentsefaliit on selline haigus, mis eriti kedagi ei taba. Mõnigi ütleb, et tal on kogu aeg puuke olnud ja midagi pole juhtunud. Kuid paraku ei ole võimalik ette näha, millal juhtub tulema see nakatunud puuk, kelle käest viirus saadakse. Ja see haigus ei ole naljaasi. Inimesed, kes on seda põdenud või näinud lähedasi põdemas, teavad seda väga hästi.

Viimase kümne aastaga on oluliselt tõusnud borrelioosi nakatumiste arv, miks?

Ühest küljest seda diagnoositakse rohkem. Ja kuna borrelioos on selline haigus, mida ei ole kerge diagnoosida, siis võib oletada, et on ka ülediagnoosimist. Aga igal juhul – seda haigust on palju, kindlasti rohkem kui 10-20 aastat tagasi. Kuna suur osa endisi põllumaid on jäänud sööti ja võsastunud, siis on ka puukide arvukus kasvanud.

Kas puugid on ka haigemad? Rootsis tehtud uuringute järgi kannab iga kolmas puuk borrelioosi pisikut.

Eestis ei ole minu teada borrelioosi osas sellist uuringu tehtud, küll aga tehakse puugikorjeid ja uuritakse, kui palju on entsefaliidiga nakatunuid.

Samas tuleb tõdeda, et borrelioosi levik on tõesti lai ning nüüd on veel ka uusi haigusi, mida puugid edasi kannavad. Puugid kannavad veel mõningaid viirusi, mis õnneks ei ole väga sagedased ja ka ei kulge nii ägedalt.

Aga igatahes mitte HIV-i?

Ei, HIV-i kindlasti mitte.

Kust puuk ise viirused peale korjab?

Ta sünnib haigena. Haige emaspuugi järeltulijad on kolm põlve nakkusohtlikud. Puugid saavad viirusi ka loomadelt. Ja puuk on sedavõrd vastik elujõuline tegelane, et Eestis tal looduses vaenlast ei ole – keegi teda eriti süüa ei taha.

Vanasti öeldi, et puuk varitseb lepavõsas, aga tegelikult võib ta tulla igalt poolt. Ei tasu arvata, et puuk on ainult metsameeste või kaitseväelaste mure. Puugi võib saada ka linnaaiast rohukõrre pealt või kodulooma seljast.

Kui puuk kiiresti avastada, kas siis on nakatumisoht väiksem?

Kindlasti. Kuid nakatumise kiirus on entsefaliidi ja borrelioosi puhul erinev – esimese puhul võid nakatuda praktiliselt kohe, samas borrelioosi nakkuse saamiseks läheb tunde. Entsefaliidi viirus on puugi süljes, mis hakkab mõjuma kohe, kui puuk oma sakilise iminokaga inimese sisse augu puurib. Noka peal on tuimestav vedelik, nii et seda puurimisprotsessi pole nahal väga tunda.
Aga borrelioosi tekitaja elab puugi seedekulglas, kõigepealt imeb puuk verd, laseb selle läbi seedimisorganite ja siis alles jõuab nakkus inimese organismi. Öeldakse, et puuk peab olema sees 24 tundi, enne kui borrelioos külge tuleb.

See on ju väga lohutav – kui inimene on entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja ennast iga kord pärast murus- ja metsasmüttamist korralikult üle kontrollib, siis on puugihaigus üldiselt ennetatav?

Jah, kui metsast tulete, tuleks end kindlasti kohe üle kontrollida. Puuk otsib sooja kohta – ta armastab kõrvataguseid, kaenlaaluseid, kubemepiirkonda. Me ei tea päris täpselt, mis see on, mis puugi inimese peale tõmbab – on see lõhnaärritus või soojus… Igatahes mõnd inimest armastavad puugid rohkem kui teist.

Metsa minnes võiks kanda pikkade säärte ja varrukatega riideid, soovitatavalt heledaid, sel lihtsal põhjusel, et heledalt pinnalt paistab puuk paremini silma.

Paraku ei pruugi puuki alati näha. Haigust kannavad ju juba imepisikesed puugipojad – nümfid. Selline nümf võib olla niimoodi üle käinud, et inimene ei tea sellest midagi. Juhtumeid, kus inimene on nakatunud, aga ta ise ei tea, et tal puuk oleks olnud, on küllalt palju.

Mis entsefaliit inimesega teeb?

Entsefaliit on viirushaigus, mis kergemal juhul põhjustab vaid gripisarnaseid nähtusid – kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Samas 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning umbes nädal pärast esmaseid nähtusid tõuseb palavik uuesti, tekivad peavalu, iiveldus, kuklakangestus, unisus, treemor, krambid, halvatused ja psüühilised muutused.

Entsefaliidi vastu ei ole antibiootikumravi ja seda saame ravida ainult sümptomaatiliste ravimitega, et kergendada ja leevendada haiguse kulgu. Entsefaliit võib kahjustada ajustruktuuri, millest tulenevalt võivad jääda mäluhäireid ja pearinglus. Mõnel, kellel on väga halvasti läinud, võivad tekkida rängad närvikahjustused kuni liikumishäireni või vaimsete häireteni.

Aga kui sa korra oled entsefaliidi läbi põdenud, siis rohkem ta sind ei kimbuta? Ning lastel pidi see kergesti kulgema?

Jah, korra läbi põdenuna tekib entsefaliidi suhtes immuunsus. Ning laste puhul on tõesti nii, et kuni 5-6 aasta vanused lapsed kas ei põe entsefaliiti või põevad väga kergelt. Samas on ka üksikuid erandeid, sellepärast ei tasu arvata, et laps ei võiks väga raskelt haigestuda.

Borrelioos kuuldavasti kulgeb mõnel inimesel samuti väga raskelt ning võib suisa sandistada.
Borrelioos on bakteriaalne haigus. See haigus ei kulge paraku ühe klassikalise pildi järgi – kõigil inimestel ühtede sümptomitega ja ühtmoodi. Sümptomid võivad olla erinevad ja inimese reaktsioon haigusele võib olla väga erinev. Isegi kui on antibiootikumikuur läbi tehtud, võivad sümptomid veel edasi olla – lihas- ja liigesvalu, seljavalu, ärritavus. See ei tähenda, et ravi on poolik olnud. See on tõesti ebameeldiv haigus.

Ravimata borrelioos võib minna kulult väga raskeks – ta võib kahjustada närvisüsteemi, südant, liigeseid, neere. Teisalt võib borrelioosi läbi põdeda nii, et sa ise ei teagi.

Borrelioosile on antibiootikumiravi, seda oskab määrata perearst. Muuseas, Ameerikas on olemas ka puukborrelioosi vaktsiin, kuid meil on teist tüüpi puugid, kellele ameerika rohud ei mõju.


Tagasi üles