Uus uuring lubab öiste söömasööstude käes kannatavatel inimestel süüdistada selles oma geene.
Öösiti õgimine võib tulla geenidest
23. mai 2014, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiirtel tehtud katsete põhjal on Ameerika teadlased jõudnud järeldusele, et nälga tunnevad inimesed, kelle söömise ja magamise mustreid mõjutavad geenid on vigased. Need geenid muudavad söömisaegu ja sellega kaasneb sageli ka kaalutõus, kuna öösiti söödav toit on sageli ebatervislik ja sisaldab palju kaloreid.
Cell Reportsis avaldatud uuringus asendasid teadlased hiire keharütmi mõjutava geeni inimese omaga. See mõjutas hiire söömise ja magamise rütme. Kui geeni mõju vaigistati, sõi ta palju varem kui tavaliselt ning oleks pidanud sel ajal hoopis magama. Selgus, et mutatsioonide tõttu magas hiir rohkem. Teadlaste hinnangul töötavad söömise ja magamise geenid sünkroonselt. Kui ühes toimuvad muutused, mõjutab see ka teist.
Uuringute põhjal saab öelda, et üks kuni kaks protsenti inimestest ei ole võimelised uinuma, kui nad ei ole enne seda midagi põske pistnud. Seni on teadlased pikka aega arvanud, et nn öö-söömise sündroomi ei ole olemas. Alles hiljuti paigutati see aga söömishäirete hulka ning USA Salk Instituudi juhtiva teadlase Satchidananda Panda sõnul avab see uue maailma une- ja söömisrütmide uurimisse.