Sõprade kihlvedu päädis raske kaelatraumaga
30. mai 2014, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsikuus pea ees Emajõkke hüpanud noormees jäi õnnetuse tagajärjel kogu kehast halvatuks ning viibib praegu ravil Haapsalus. Kuna mehe ema kahtleb, kas haigekassa edaspidi ravikulusid korvab, loodab ta sõita hoopis Hispaaniasse, kus ravi pidi odavam olema.
23. märtsil kella 17.07 paiku saabus päästjaile väljakutse, et Emajões on inimene. Lõuna prefektuur kinnitas hiljem, et mehed olid joomingu käigus vedanud kihla, et üks neist hüppab jõkke. 22-aastane mees hüppaski. Meedikutele kurtis ta pärast vettehüpet, et tema alakeha on tundetu.
7. aprillist viibib noormees Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuses. Päevas tehakse talle kuni neli 45-minutilist protseduuri (tegevusteraapia, füsioteraapia, massaaž), kuid suurema osa ajast lamab ta voodis. Küll suudab ta praegu juba ratastoolis istuda ning aeg-ajalt mõnda sõrme liigutada.
Tema ema on murest murtud. «Noormees, kelle lapsepõlveunistuseks oli omamoodi tähendusrikkal kombel saada tuukriks ja uurida merepõhjas laevavrakke, unistab täna vaid sellest, et saaks kontrolli oma elu üle enda kätte ja iseseisvalt toime tulla, õppida ning leida jõukohane töö, näiteks IT-valdkonnas,» tõdes ema.
Õnnetuse päeval tähistas noormees tagantjärele oma sünnipäeva, kus veeti kihla, et ta ei julge nagunii vette hüpata. Õnnetuseks tõestas noormees, et julgeb küll.
Kohe helistas talle poja sõbra ema. «Alguses tundus see hüppamine absurdne, et miks, milleks?» meenutas ta. «Ma ei tahtnud seda kohe uskuda, lootsin, et see ei ole nii, et äkki on ta lihtsalt alajahtunud. Kogu minu maailm kukkus kokku, kui sain kinnitust sellele, mis juhtunud oli.»
Pojaga pole ta sellest eriti rääkinud. «Küsisin ainult niipalju, et kas ta ei taibanud siis jalad ees hüpata. Ta vastas, et tema ei teadnud, et seal nii madal vesi oli. Tõepoolest, uurisin ka ise - vesi on tume ja ei oska küll arvata, kui sügav see on,» tõdes ema.
Valu ja abitus
Tartust pärit perekond elas vahepeal 15 aastat maal, kuid mullu otsustasid nad tagasi linna kolida. «Vahel ikka mõtlen, et kui oleksime jäänud maale, poleks seda õnnetust ehk juhtunud,» mõtiskles naine, kes unistab päevast, mil tema poeg on jälle võimeline oma jalgadel liikuma.
Seda, mida üks ema antud olukorras tunda võib, on pea võimatu sõnadesse panna. «Selline sisemine ängistus, õhupuudus, valu ja abitus. Aidata ma ju kuidagi teda ei saa.»
Ema sõnul saab tema poeg Haapsalus ravi veel 30. juunini, ta kahtleb, kas haigekassa edaspidi ravikulusid korvab. «On küll võimalus järelravi päevi juurde saada, kuid füsioteraapia teenust haigekassa nagunii ei kompenseeri,» nentis ta.
Naine oli saates «Puutepunkt» näinud lugu Hispaanias ravil viibinud Irast, kes sealt abi sai. Hispaanias on tema sõnul just sellise kahjustusega inimestele spetsialiseerunud raviasutus. Ravi olevat isegi odavam kui Eestis, kuid siiski väga kallis. «Ma ei suudaks ka kogu oma elu jooksul sellist raha teenida,» tõdes ema.
Ira näitel teadis ta öelda, et üheksa kuud kestev ravi läheb maksma umbes 50 000 eurot. Nüüd loodab ta heade inimeste abile ja ehkki ta pöördus sotsiaalmeedias oma tuttavate poole abipalvega alles üleeile, on praeguseks tema kontole laekunud juba üle 1000 euro.
Selliseid õnnetusi on kahjuks palju. «Enda tervise huvides tasub vette hüpata ainult basseinis, kus põhi on näha ja sügavus teada. Mujal ei tea sa kunagi, mis sind seal vee all ees ootab - kas on liiga madal, on seal puunott või mõni kivi,» leidis naine.
Haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov selgitas, et statsionaarse taastusravi eest tasumise tingimused sõltuvad sellest, millise funktsiooni(de) häire(te)ga on tegemist, milline on selle raskusaste, millal ja mille tagajärjel see tekkis. Funktsiooni häire ja meditsiinilise näidustuse olemasolu otsustab patsiendi raviarst.
Näiteks intensiivse funktsioone taastava taastusravi puhul on tervishoiuteenuste loetelu järgi maksimaalne voodipäevade arv 21. Selle alusel tasub haigekassa üks kord isiku kohta kuue järjestikuse kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni või kolm korda isiku kohta18 järjestikuse kuu jooksul pärast pea- või seljaajutraumat juhul, kui tal on tekkinud loetelus kirjeldatud funktsioonihäire.
Intensiivse funktsioone taastava taastusravi eest tasumist pikendab haigekassa juhul, kui ravi jätkamise vajadus on põhjendatud. Kui pikendamist ei toimu, siis tasub haigekassa edasise ravi eest järelravi voodipäeva piirhinna alusel.
Individuaalse füsioteraapia teenuse eest tasub haigekassa ühele isikule kuni 60 korda kuue kuu jooksul. Samas võib ka individuaalse füsioteraapia kordade arvu suurendada, kui see on põhjendatud.