Täismahus: vanemate hooletus seab laste hambad ohtu

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9-aastasel läheb hambaarsti juures kõige paremini.
9-aastasel läheb hambaarsti juures kõige paremini. Illustratsioon: Haigekassa

Ehkki hambaid soovitatakse kontrollimas käia korra aastas ja laste hammaste ravi eest maksab haigekassa, ei käinud 22 protsenti ehk üle viiendiku Eesti lastest aastatel 2010–2012 kordagi hambaarsti juures.

Pole teada, kui paljudel neist lastest on hammastega probleeme, kuid haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialisti Kertu Eensaare sõnul näitab statistika, et meie laste suutervis ei ole kiita.

Haigekassa eesmärk on, et enamikul lastel on 12 aasta vanuses hambad terved ehk ei ole puuduvaid või parandatud jäävhambaid. Möödunud aastal vajas aga üle poole selles vanuses arsti juures kontrollis käinud lastest ravi. Ligi kolmandik 12-aastastest aga ei jõudnudki mullu kordagi hambaarsti vastuvõtule.

Veel vähem jõuavad hambaarsti ennetavasse kontrolli Eensaare sõnul kuue-aastased koolieelikud, mis näitab, et suunamise süsteem toimib praegu paremini koolides kui pereõdede kaudu.

Korra aastas Viimsi kooli lastele hammaste hooldusest ja toitumisest rääkimas ja laste hambaid vaatamas käiv Praks ja Küüts Hambaravi hambaarst Kristiina Praks märkis, et hambaravi ja muu tervishoiu koostöö on praegu väga nõrk, ehkki kõik on omavahel väga seotud.

«Paljudel nendest, kellel on probleeme hammastega, on hiljem üldhaigused, reuma, südame-veresoonkonna haigused. Paraku Eesti inimese terviseteadlikkus ei ole veel nii kaugele jõudnud, et ta teaks seoseid,» tõdes arst.

«Laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil on võimalik vältida olukorda, et täiskasvanuna tuleb oluline osa sääste maksta hammaste raviks ja parandamiseks. Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on tugevad ja terved hambad, ei vajata kallist hambaravi veel mitukümmend aastat,» kinnitas Eensaar.

Ka Kristiina Praks ütles, et sageli küsivad täiskasvanud, kes nende hambaravi kinni maksab, ehkki peaks hoopis küsima, miks on hammaste seisukord nii halvaks läinud. Ta märkis, et kui lapsest saati hammaste eest õigesti hoolitseda, on võimalik elu niimoodi ära elada, et auke ei tulegi – isegi siis, kui vanemate järgi vaadates jääb mulje, et geneetiliselt pole häid hambaid antud.

«Emal ei olnudki võib-olla õiget hambaharja ja -pastat ja ta ei teadnudki ehk, kuidas hambaid pesta,» oletas Praks põhjuseks.

Kuna kõik saabki alguse hammaste õigest hooldusest, on Praksi sõnul äärmiselt oluline jälgida, et laps hambaid korralikult peseks. «Iga inimene näeb, kui valkjas-kollane hambakatt on juba ladestunud.»

Kas hambad on aga terved või mitte, ei peaks arsti arvates olema sugugi lapsevanema hinnata. Pigem soovitab ta leida lapsele sobiv hambaarst ning käia regulaarselt, vähemalt korra aastas kontrollis. Sest ka siis, kui lapse hambad on korras, saab ta arsti juures käimisest palju kasu – üheks sagedaseks probleemiks on näiteks see, et ei osata hambaid õigesti pesta.

«Kui olen juba kaks korda öelnud, et järgmine kord tahan puhtaid hambaid näha ja et ma pesen need kasvõi ise ära, ja ta tuleb ikka mustadega, siis on selge, et tuleb veel ja veel õpetada ja õppida. Nagu igal lapsel tuleb iga asi eri kiirusega,» tõi Praks näite.

Mõned vanemad pesevad tema sõnul laste hambaid seni, kuni nood kooli lähevad.

«See ongi normaalne. Vähemalt kord päevas või paar korda nädalas peaks kindlasti aitama väikesel lapsel hambaid pesta, sest tema käe motoorika ei ole selleks valmis, et hambad igast kohast puhtaks saada,» selgitas arst.

Teine oluline asi, mida silmas pidada, on tohtri sõnul toitumine.

«Võime hambaid pesta palju tahes, aga kui muudkui magusat jooki joome või sööme küpsiseid, siis ei ole hambaarsti juures käimisest ja hammaste pesust suurt kasu – augud tulevad ikka samamoodi edasi. Siin ongi vanemate küsimus: miks lapsel ikka augud tulevad?»

Esimese tutvuse hambaarstiga võiks Praksi sõnul teha juba 2–3-aastane. Tegelikult tullakse lapsega arsti juurde aga alles siis, kui on juba suured probleemid ja hambad lagunevad. Kõigepealt on augud, aga kui on veel kauem venitatud, vajab laps juba juureravi.

Tohtri kinnitusel on selliseid patsiente, kes tulevad mitmeaastase pausi järel kontrolli alles 18-aastaselt ehk viimasel hetkel, kui haigekassa hambaravi veel kinni maksab. Kui siis avastatakse palju auke korraga, läheb ravi väsitavaks ja kipub pooleli jääma. Praks tõi näite, et on suur vahe, kas korraga leitakse kaheksa auku, mis tuleb järjest korda teha, või on igal aastal arsti juures käies vaid üks-kaks auku.

Laste hambaravi tasuta

Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast 19-aastaseks saamist on hambaravi tasuta ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus sai selgeks viimase arstivisiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati. Oluline on see, et hambaarstil oleks leping haigekassaga.

Tänavu on laste hambaravi kuludeks kavandatud 16,19 miljonit eurot, mis on viis protsenti rohkem kui mullu. Kõige kehvemini läheb hambaravivajaduse ennetamisega. Seda näitas mullu eelarvesse planeeritud laste hambahaiguste ennetamise raha ülejäämine.

Hambaravi rahastamise lepingus määratakse igal aastal neli sünnikohorti. Neil aastatel sündinud lapsed peaks hambaarsti juurde suunama pere- ja kooliõed. Lapsevanema ülesandeks jääb panna lapsele kinni aeg hambaarsti juurde.

Maal korraldab omavalitsus või kool sageli ühise transpordi, et laste hambad saaks üle vaadatud. Ka suu läbivaatuseks on vaja lapsevanema nõusolekut. Kui läbivaatusel selgub, et laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teadmisel ja heakskiidul. 

Allikas: Haigekassa

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles