Soome uuring: keisrilõige on arvatust ohtlikum

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keisrilõige.
Keisrilõige. Foto: SCANPIX

Kuigi üha rohkem Lääne emasid usub, et teadus on teinud levinumad meditsiinilised protseduurid pea riskivabaks, leidsid Soome teadlased, et keisrilõige ei ole arvatult ohutu.

Kuigi tüsistuste hulk on viimasel ajal kasvanud nii keisrilõike kui ka vaginaalse sünnitusviisi puhul, näitab Turku ülikooli uuring, et suurem risk on siiski operatsiooni tehes.

Turku ülikoolis valdkonda uurinud Nanneli Pallasmaa arvab, et inimesed peaksid olema rohkem teadlikud keisrilõikega kaasnevatest riskidest. «Isegi naistel, kel on suurem tüsistuste tekkimise risk, oli vaginaalne sünnitusviis seotud kõige väiksemate ohtudega,» lausus Pallasmaa.

Rohkem kui veerand emadest, kes teevad keisrilõike, kannatavad hiljem lõikusejärgsete komplikatsioonide käes nagu veremürgitus, verejooks ja tromboos. Ülekaalulistel ja vanemaealistel sünnitajatel see risk aina kasvab.

Keisrilõige on lõige levinum suurematest operatsioonidest, mida maailmas naistele tehakse. Eri riikides reguleeritakse keisrilõike tegemist erinevalt. Näiteks Soomes tohib ema valida keisrilõike tegemise ise ainult meditsiinilistel näidustustel, kuid näiteks Taanis, Itaalias ja USAs on see igaühe vaba valik. Mõnel juhul Soomes siiski arstid teevad keisrilõike, kui emal on sünnituse ees väga tõsine hirm.

Kuigi keisrilõiget peetakse turvaliseks, on arenenud riikides emade suremus sünnitusel selle tagajärjel suurenenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles