Vanemad on napsi suhtes liiga leebed

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Eesti lapsevanemad suhtuvad laste alkoholitarvitamisse liiga leebelt: enamik neist leiab, et esimest korda võiks napsi proovida enne täisealiseks saamist ning et kodus alkoholi pakkumine aitab selle vastu tekkivat uudishimu vähendada.

Ligi pool lapsevanematest arvab, et esimest korda võiksid lapsed alkoholi proovida vanuses 15–17 ning veel veerandi vanemate meelest võiks see toimuda lausa enne 15-aastaseks saamist. Vanemaid, kes arvavad, et alkoholi proovimiseks peaks laps olema täisealine, on seega alla kolmandiku, selgus politsei- ja piirivalveameti tellimusel tehtud riskikäitumise teadlikkuse uuringust.

Terve Eesti Sihtasutuse tehtud uuring näitas lisaks, et enam kui poolte lapsevanemate hinnangul aitab kodus alkoholi pakkumine laste uudishimu vähendada ning õpetab neid turvaliselt jooma. Kolmandik vanematest peab esimesena alkoholi pakkumist seejuures lausa vajalikuks ja kümnendik tunnistab, et on ise oma lapsele napsi andnud. Enamik on ühtlasi seda meelt, et lapsele tuleks õpetada, kuidas juua nii, et alkoholist kahju ei tekiks.

Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu järgi tarvitas üle neljandiku Eesti lastest lahjemaid alkohoolseid jooke, nagu õlu ja siider ning isegi vein või šampus, esimest korda juba 11-aastaselt või varem. Seejuures ei uuritud mitte lihtsalt maitsmist, vaid enam kui ühe klaasi joomist.

Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuhi Hannes Lentsi sõnul on aga teada, et mida varem lapsed alkoholi tarvitamisega alustavad, seda suurem on nende risk sattuda sõltuvuste küüsi.

«Samuti teame varasematest uuringutest, et keskkonnal, sealhulgas lastevanematel, on äärmiselt suur roll sõltuvuskäitumise ennetamisel. Õigel ajal õigesti seatud piirid vähendavad oluliselt sõltuvusse langemise riski,» lisas ta.

Paratamatu eeskuju

Teaduskirjandus leiab, et lapsele on soovitatav alkoholist rääkida juba kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel ning selged alkoholitarvitamise piirangud peaksid lapsele olema seatud enne kümnendat eluaastat. Uuringute järgi jätab aga enamik Eesti vanemaid reeglite kehtestamise 11.–14. eluaasta kanti.

Lentsi sõnul võiksid kõik täiskasvanud püüda ausalt vastata ka küsimusele, miks nad ise alkoholi tarvitavad, sest paratamatult näidatakse sellega lastele eeskuju.

«Saame vähendada neid olukordi, kus seltskond joob ja seal ümber mängivad lapsed. See muudab laste jaoks normaalseks, et lõbus on alkoholiga – kui mu ema teeb seda, mu isa teeb seda, mu sõbrad teevad seda,» lausus ta. «Selleks et seda seost mitte luua, oleme selles tähelepanelikud. Kas vähendame konkreetselt, et me ei jääks alkoholist purju, või lepime kokku, et on teatud sündmused, kus me ei tarvita alkoholi.»

Samuti soovitas Lents järele mõelda, mis on see, mille pärast seltskonnas kokku saadakse. «Kas see on alkoholist saadav fiiling, miks läheme suveüritusele, või suveüritus ise ja need sõbrad, kellega koos oleme?» küsis ta.

Koolipsühholoog ja pereterapeut Kadri Järv-Mändoja sõnas, et kui laps näeb oma vanemaid kasvõi mõne korra purjus olevat, mõjutab see juba tema alkoholikäitumist tulevikus. Ning kui lapsevanem on sageli purjus, on see lapsele traumeeriv, sest vanem ei suuda tema vajaduste eest hoolitseda, neid märgata, midagi ette võtta.

Laste probleemse käitumise ja varase alkoholitarvitamise taga on Järv-Mändoja sõnul sageli see, et vanemad ei ole lapsega eriti kontaktis. Räägitakse küll igapäevastest asjadest, aga tegelik lähedus puudub.

«Kuidas tal läheb, mida ta teeb, mida ta loeb, mis filme ta vaatab, millised on ta sõbrad, mida nad pidudel teevad,» loetles terapeut olulisi teemasid.

Puudulikud peresidemed

Vähem tähtsad ei ole ka ühised tegevused. Näiteks uuringud näitavad Järv-Mändoja sõnul, et kui pere sööb iga päev ühiselt õhtust, tuntakse suuremat lähedust ja selle võrra väheneb ka riskikäitumine. Viimane on aga sageli tingitud sellest, et lapsel on halb olla.

Lentsi sõnul on alkoholi ja teiste meelemürkide tarvitamine seotud ka riskimise ja piiride ületamisega, mis on normaalne osa täiskasvanuks saamisest. Kuid ka lapse riskimisjanu ja arengut on tema hinnangul võimalik toetada nii, et sellel ei oleks pikaajalist kahjulikku mõju. Näiteks võiks laps ennast proovile panna eks­treemspordis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles