Eesti Hambaarstide Liidu (EHL)presidendi Marek Vingi sõnul ei ole säravate tervete hammastega lääneriikide elanike saladuseks mitte võimalus endale kallist hambaravi lubada, vaid pigem süsteemne lähenemine hambatervise hoidmisele ja kahjustuste ennetamisele.
«Kõiki rikkaid riike iseloomustab hea hammaste tervis. Neil on olemas suuhügienistid või suutervise edendamise õed või muud spetsialistid, kes tegelevad inimese tervisekasvatusega,» märkis ta.
Mida inimestele hammaste tervisest rääkima peab?
Vingi selgitusel on alustuseks oluline teada, et hambaauk on täiesti normaalne mineraaliainevahetusega seotud nähtus. «Auk tekib hambasse kohe, kui hammas suhu tuleb. Küsimus on tasakaalus – kas see läheb läbi elu suuremaks või peetub või paraneb. Kõik algstaadiumis augud parandavad ennast väga hästi ise, kui haiguse põhjused on kontrolli all,» rääkis ta.
Hape lõhub hambad
Suus kasvavad bakterid on Vingi sõnul oluline immuunsüsteemi osa, millega kooskõlas elamiseks tuleb hambasõbralikult käituda. Kui aga süüa kergesti fermenteeruvaid süsivesikuid, nagu valge suhkur ja nisujahu, saavad bakterid nendest ebamõistlikult kiiresti ja kergesti energiat.
Nii tuleks näiteks meeles pidada, et toidukordade vahel peab olema kolme-neljatunnine paus ning et õige jook janu korral on vesi – ka mahla juues anname bakteritele toitu.
«Kui lapsele pannakse lutipudelisse magusat teed või mahla, mis jääb talle magades suhu, kui süljeeritust kui kaitsvat mehhanismi pole, siis tagajärg on katastroof,» tõdes Vink.
Sageli jõuavad lapsed hambaarsti juurde alles siis, kui suus on juba suured probleemid. «Siis on hilja – tulekahju kustutatakse ära, aga maja põleb edasi, varsti on jälle leek suur ja siis on jälle esmaabi ja jälle esmaabi. Õudne raharaiskamine,» lausus hambaarst.
Mujal maailmas koolitatakse inimesi hammaste tervise teemal Vingi sõnul läbi terve elu. «See on süsteemne lähenemine. Reeglina on piirkonna peale üks isik, kelle vastutusalasse kuuluvad lasteaiad, koolid, töökohad – kuni vanadekoduni välja,» rääkis ta.
Laste puhul pole seejuures oluline vaid see, et vanemad teaksid, kuidas hammaste tervist hoida. «See on ka keskkonna küsimus – et lasteaias ei pakutaks näiteks janujoogiks morssi või midagi muud suhkrurikast,» sõnas tohter.
Vink märkis, et näiteks Washingtonis on hambahaiguste ennetamisega tegelevaid suuhügieniste sama palju kui hambaarste. «USAs katkeb inimesel kohe haiguskindlustus, kui ta pole käinud vähemalt korra aastas suuhügienisti juures, kes hindab ravitarvet ja suunab edasi uuringutele või hambaarsti juurde,» lisas ta.
Põhjamaades on aga hambaarsti sõnul laste hambad niivõrd heas korras, et ligi 70 protsenti visiitidest viivad läbi suuhügienistid, kes puhastavad, teevad nn fluorlakkimist ja räägivad hammaste hooldusest.
Eestis on suuhügieniste äärmiselt vähe. Eesti Suuhügienistide Liidu (ESHL) liikmeid ehk siis neid, kellel on kutsestandardile vastav diplom ning kes teevad ka erialast tööd, on vaid 16. Liidu presidendi Marju Luhti sõnul on Eestis või Soomes kutse omandanuid mõnevõrra rohkem, kuid nad kõik ei tööta oma erialal.
Projektipõhine tegevus
Ka Luht on arvamusel, et suuhügieniste peaks olema tunduvalt rohkem. «Kui võrrelda Eesti inimeste hambaid Skandinaavia inimeste hammastega, on olukord vähemalt kaks korda halvem, kui mitte rohkem. Seetõttu oleks vaja teha tohutult palju tööd,» märkis ta.
Paraku ei ole praegu Eestis suuhügienistide väljaõpet ja küsimus, kes seda läbi peaks viima, on liidu juhi sõnul olnud juba pikemat aega päevakorras.
Vink seisab ka EHLi ja ESHLi koostöös 2011. aastast veetava projekti «Laste hammaste tervis» eesotsas.
«Põhieesmärk on toota õppematerjali ja harida ümberringi otsustajaid, poliitikuid, suutervise edendajaid, õpetajaid, kasvatajaid, kooliõdesid, pereõdesid,» rääkis ta. «Püüame kõikidesse kohtadesse, kuhu võimalik, oma sõnumiga sisse imbuda, aga ega me väga popid veel ole – kõik ei usu, et elu on nii lihtne ja ilus.»
Hambaarst lisas, et tahaks selle projektiga siiski tõestada, et ennetustegevus on vajalik ja töötab, kuid peaks seejuures olema süsteemne, kümneid kordi suurem ja teiste distsipliinidega integreeritud.
Vingi sõnul ei ole mõttekas rääkida ainult suutervise edendamisest, kui tegelikult on kõik omavahel seotud.
«Ainuüksi sellest, kui peseme oma hambad puhtaks ja hoiame hammaste tugikoed terved, elame seitse kvaliteetsemat eluaastat. Asjata alatähtsustatakse seda, kuidas krooniline parodontiit on seotud kopsuhaigustega, diabeediga, südame-veresoonkonna haigustega, insuldi ja infarktini välja,» selgitas ta.
«Laste hammaste tervis»
• Terviseedenduslik projekt 2011. aastast, elluviijaks Eesti Hambaarstide Liit ja Eesti Suuhügienistide Liit.
• Rahastab haigekassa. 2014. aasta eelarve on 65 000 eurot.
• Tänavu valmib projekti raames muu hulgas e-õppevahend «Suutervis koolis», mida saavad kasutada eri ainete õpetajad.
Allikas: PM