Ravijärjekorrad – eestlastele olulised, eurooplastele mitte

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti juurde võib olla raske pääseda.
Arsti juurde võib olla raske pääseda. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti elanikud peavad lühikesi ravijärjekordi märksa tähtsamaks kui teised Euroopa inimesed.

Värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab ligi kolmveerand Eesti elanikest, et tervishoiuteenuste üldine kvaliteet Eestis on hea.43 protsenti eestlastest on seisukohal, et tervishoiuteenused on Eestis samal tasemel kui mujal Euroopa Liidus.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi kõige olulisemaks kriteeriumiks peavad eestlased nagu ka teised eurooplased haritud meditsiinipersonali.

Kuigi eestlased on tervishoiu kvaliteediga oma riigis üldiselt rahul, ütles koguni 38 protsenti vastanutest, et neil või nende pereliikmetel on tervishoiuteenuseid saades esinenud probleeme, näiteks haiglast saadud nakkusi, valeravi, kirurgilisi vigu, valesti määratud ravimeid. Euroopa Liidus mainis selliseid kõrvalekaldeid vaid pisut üle veerandi inimestest.

Vastupidine on aga seis kogetud probleemidest teatamisel. Kui Euroopa Liidus andis kõrvalekalletest keskmiselt teada 46 protsenti patsientidest või nende lähedastest, siis Eestis ainult 30 protsenti. Võrreldes 2009. aastaga on see number siiski seitsme protsendi võrra paranenud.

Eurobaromeetri uuring patsiendi ohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta toimus eelmise aasta novembrist detsembrini kõigis 28 liikmesriigis. Kui ELi kodanikest veidi üle poole peab tõenäoliseks, et nende riigis võib patsient haiglaravi käigus kahju saada, on Eestis sellisel arvamusel ainult 37 protsenti inimestest.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles