«Üha rohkem lapsevanemaid on viimasel ajal pöördunud meie poole sooviga võtta laps koolist ära koduõppele, enam kui pooltel juhtudel on põhjuseks koolikiusamine,» ütles Soome Koduõpetajate Ühingu esimees Juhani Paavolainen.
Üha enam noori jääb koolikiusamise tõttu koduõppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni soovisid lapsevanemad Paavolaise sõnul last kodu õpetada enamasti religioossetel põhjustel siis nüüd on esiplaanile tõusnud koolikiusamine.
«Rohkem kui pooled Koduõpetajate Ühingule tulevatest infopäringutest on seotud koolikiusamisega. Laps on kas kiusatu või ise kiusaja rollis,» nentis Paavolainen ajalehele Ilta Sanomat.
Koolikiusamine, mis eelnes koduõppele jäämise otsusele, on enamasti kestnud pikka aega ja kõik abinõud, mille abil nii lapsevanemad kui õpetajad üritanud last kaitsta ja kiusamist lõpetada, osutunud tulutuks.
«Koolikiusajaga on lood veidi teistsugused. Koolikiusajate puhul on koolid ise palunud viimase abinõuna lapsevanematel laps koolist ära võtta ja koduõppele jätta, sest õpetajad ei tule koolis temaga toime. Juhtumid on sageli väga rasked ja keerulised, sest kool ise last koduõppele määrata ei saa,» ütles Paavolainen.
2009. aasta andmetel õppis 297 last koduõppel või muudes koduõppeöle vastavates tingimustes, näiteks kristlikes koolides või Rudolf Steiner-koolides. Individuaalsel koduõppel olevate laste kohta puudub Soomes ametlik statitika, hinnanguliselt on selliseid lapsi umbes 200.
Äsja Jyväskylä Ülikoolis valminud väitekirja kohaselt mõjutab koolikiusamine või tõrjutus noore inimese elukäiku veel mitmeid aastaid peale kooli lõpetamist. Koolist aga ei saa tõrjutud või kiusamise ohvriks langenud õpilased valdavas enamuses mitte mingisugust abi.
Koolikiusamise ohvriks langenud õpilase probleemid, sealhulgas õppimisraskused algavad sageli juba algkoolis, jätkuvad põhikoolis ja on üheks peamiseks koolist väljalangemise põhjuseks, selgus Jyväskylä Ülikoolis dotsendi Ilpo Kurose väitekirjast. Oma uuringus küsitles Kuronen 22 ametikoolist väljalangemisohus olevat noort täiskasvanut.
«Õppimisraskustega või koolikiusatud noor kogeb alaväärsustunnet juba algkoolis. Kahjuks jäävad nad oma probleemidega aga üksi. Küsitlustest selgus, et koolidepoolne abi raskustes noortele on minimaalne. Seda negatiivsete kogemuste ja ebaõnnestumiste jada on aga väga raske hiljem katkestada, sest põhi- ja keskoolis süvenevad probleemid veelgi,» nentis Kuronen ajalehele Iltalehti.
«Meie koolid peaksid looma õppimisraskustega või koolikiusatud noortele toimiva turvavõrgustiku. Noored ei tunne ennnast koolis hästi. Probleemide küüsi sattunud noortele ei jätku koolis tähelepanu. Noored ei saa koolist tunnustust, seevastu kõikvõimalikke kontrolli- ja karistusmehhanisme rakendatakse koolides nii massiliselt, et need lõpuks enam ei toimi.»
«Negatiivne suhe kooliga ja traumaatilised koolikogemused põhjustavad noortele edaspidises elus raskusi veel aastaid,» tõdes Kuronen.
Ta nentis, et külakoolides ja teistes väiksemates koolides õppinud noortel oli koolis vähem negatiivseid üle-elamisi.