Eeloleval sügisel jõuab Eesti arstide ja apteekriteni mahukas andmebaas SFINX (Swedish, Finnish, INteraction X-referencing), mis hoiatab ravimite samaaegsel kasutamisel tekkivate koostoimete eest ja pakub välja alternatiivid. Et ligi neljandik kõigist eestimaalastest kasutab korraga kahte või enamat retseptiravimit, puudutab see paljusid.
«Üks probleemidest on see, et info hulk on tohutu. Meie andmebaasis on 18 000 ravimite koostoimet,» selgitas üks SFINXi loojatest, Soome Turu ülikooli farmakoloog Kari Laine.
«Kui patsient võtab seitset ravimit ja arst tahab välja kirjutada veel ühte, peab ta raamatust kontrollima mitut erinevat aspekti. Raamatust, mis on vähemalt kaks aastat vana, sest selle toimetamine ja avaldamine võtab aega,» lisas ta.
Näitab ära alternatiivid
2005. aastal Soomes, aasta hiljem Rootsis ning hiljem ka Saksamaal, Austrias ja Itaalias kasutusele võetud digitaalses andmebaasis uuendatakse aga infot neli korda aastas. Lisaks võtab selle kasutamine vaid kümmekond sekundit, samas kui võimalike koostoimete kontrollimine raamatust – kui arst seda korralikult teeb – võib võtta vähemalt 15 minutit.
«Kuid arstil ei ole seda 15 minutit ja seetõttu jääb see sageli tegemata,» tõdes Laine.
Farmakoloog tõi näite: patsiendile, kes võtab juba mitut rohtu, kirjutab neuroloog välja karbamasepiini, krambivastase ravimi, mida võidakse kasutada kas epilepsia või kolmiknärvi neuralgia raviks. Kuid karbamasepiin kiirendab teiste samal ajal kasutatavate ravimite metabolismi ehk ainevahetust, mis tähendab, et need ei pruugi tavapäraste annustena enam toimida.
«Nii et see neuroloog, ehkki tal on head kavatsused ning ta teeb oma eriala raames korrektset tööd, võib ära rikkuda kõikide teiste raviarstide töö,» märkis Laine, meenutades taas, et arstid ei saa lihtsalt nii suure infohulgaga hakkama. «Meie andmebaasis on umbes 60 000 A4-suuruses lehekülge infot. Seda peast teada on võimatu.»
Farmakoloog tõi veel ühe levinud koostoime näite: «Aneemiaga patsiendile, kes võtab rauapreparaati, kirjutatakse välja antibiootikum. Kui ta aga võtab antibiootikumi koos rauaga, muutub esimene ebaefektiivseks ja samal ajal ei imendu organismi ka raud.»
Probleem võib tekkida ka ravimitega, mis vedeldavad verd. Kui panna kokku vere hüübimist vähendav aspiriin ja kolesterooliravimid, suureneb verejooksurisk. Kuid enamasti tekivad tugevamad koostoimed just nende ravimite puhul, mida kasutatakse täiesti erinevate haiguste ravis.
Lisaks sellele, et andmebaas näitab ära, mis võib juhtuda kahe ravimi kombineerimisel, pakub see Laine sõnul ka alternatiive. «Kui süsteem pakub teist ravimit, soovitab see ühtlasi ka seda, kui palju peaks muutma annust ja mida patsiendi puhul edaspidi jälgida,» lausus ta.
Rootsis tehtud esimene kliiniline uuring näitas, et SFINXi juurutamisel esmatasandi tervishoiuasutustes vähenes ravimite koostoimete esinemissagedus kohe 20 protsendi võrra.
Eriti kasulik residendile
Eesti Kardioloogide Seltsi juht ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnomeedikumi professor Margus Viigimaa tõdes, et ravimite koostoime on suur probleem, mis on osalt tingitud ka sellest, et patsiendid ei räägi kõigist oma ravimitest. Näiteks ei soovi mõni patsient rääkida südamearstile psühhiaatri või günekoloogi välja kirjutatud ravimitest, sest see on tema jaoks ebamugav ega tundu oluline.
Kuna inimesed võtavad Viigimaa sõnul tõepoolest väga palju ravimeid, võib kolme, nelja või viie rohu kombineerimisel võimalike koostoimete ennustamine minna päris keeruliseks, seda hoolimata asjaolust, et peamisi koostoimeid ja vastunäidustusi teavad arstid peast. Tema hinnangul võib ravimite koostoime andmebaasist eriti palju abi olla residendile, kes alles alustab praksist.
Tallinna Järveotsa perearstikeskuse perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen märkis, et perearstid tahtsid ravimite koostoime andmebaasi juba sel ajal, kui see Soomes kasutusele tuli, kuid siis ei olnud see rahaliselt võimalik. Ta tunnistas, et SFINX teeb vastuvõtu oluliselt kiiremaks.
Tartu Ülikooli kliinikumi kliinilise proviisori Jana Lassi hinnangul peaks ühtse koostoime andmebaasi kasutuselevõtt suurendama ka jaemüügi apteekrite ning pere- ja eriarstide koostööd. Ohtlikumaid koostoimeid märgates võiksid apteekrid tema sõnul täpsustada, kas arst ongi teadlikult kirjutanud omavahel mitte sobivad ravimid või on erinevate erialade arstid teinud seda teadmatusest.
Ravimite kõrval- ja koostoimed
• Ravimite kõrvaltoime on suur kliiniline probleem – üks 39 uuringu andmeid võrrelnud analüüs näitas, et haigla keskkonnas esines tõsisemaid ravimite kõrvaltoimeid ligi seitsmel protsendil kõikidest patsientidest.
• Ravimite kõrvaltoime on ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal 106 000 surma põhjuseks. See on umbes samas suurusjärgus suremus nagu diabeedi, kopsuhaiguste või õnnetusjuhtumite tõttu. 10–20 protsenti neist ebasoodsatest kõrvaltoimetest on seletatavad ravimite koostoimega.
• Ravimite koostoime tekke võimalus suureneb koos kasutatavate ravimite hulgaga – kui patsient kasutab ühel ajal kolme ravimit, siis halvimal juhul võib ta kokku puutuda kolme koostoimega, samal ajal viit ravimit kasutav patsient võib puutuda kokku kümne koostoimega ning kümmet ravimit kasutav patsient 45 koostoimega.
• Samal ajal viit kuni üheksat ravimit kasutavatel patsientidel on vähemalt ühe koostoime esinemise risk 50 protsenti, ühel ajal 10–14 ravimit kasutavatel patsientidel 81 protsenti, 15–19 ravimit kasutavatel patsientidel 92 ja korraga üle 20 ravimi kasutavatel patsientidel 100 protsenti.
• Kasutatavate ravimite hulk suureneb koos patsientide vanuse tõusuga.
• Pooled üle 65-aastastest Eesti elanikest kasutavad iga päev vähemalt kaht retseptiravimit.
• Ravimite koostoimete ulatus Eestis on välja selgitamata.
Allikas: Medbase (SFINXi ning teiste meditsiiniliste andmebaaside loomise ja haldamisega tegelev Soome ettevõte)
Ravimite koostoime andmebaas SFINX
• Soome ja Rootsi meedikute seas enim kasutatud ravimite koostoime veebiandmebaas, mis on kasutusel ka Saksamaal, Austrias ja Itaalias.
• Valminud Rootsi Karolinska Instituudi, Stockholmi maakonna omavalitsuse ning Soome Turu ülikooli keskhaigla kliiniliste farmakoloogide koostöös, sisaldab infot ligi 18 000 koostoime kohta.
• Andmebaasi tõlkimise ja integreerimisega tegeleb Eestis ajakirju Eesti Arst, Perearst, Apteeker ja Pereõde ning portaale med24.ee ja kliinik.ee haldav ettevõte Celsius Healthcare. Andmebaasi eestindab kliinilistest proviisoritest ja arstidest koosnev ekspertide meeskond.
• Andmebaasi hakatakse kasutama iseseisva veebiteenusena ja integreeritult haigla infosüsteemi kaudu, kus meeldetuletus ravimite koostoimete kohta edastatakse arstile automaatselt digiretsepti kinnitamishetkel.
• Läbirääkimised andmebaasi integreerimiseks käivad nii haiglate, apteekrite kui ka perearstidega. Sarnaselt Soomega hakatakse Eestis andmebaasi pakkuma teenusena tervishoiuteenuste osutajatele, kuid paljudes Euroopa riikides on see riiklikult finantseeritud.
«Üks probleemidest on see, et infohulk on tohutu. Meie andmebaasis on teave 18 000 ravimi koostoime kohta,» selgitas üks SFINXi loojatest, Soome Turu ülikooli farmakoloog Kari Laine.
«Kui patsient võtab seitset ravimit ja arst tahab välja kirjutada veel ühte, peab ta raamatust kontrollima mitut erinevat aspekti. Raamatust, mis on vähemalt kaks aastat vana, sest selle toimetamine ja avaldamine võtab aega,» lisas ta.
Näitab ära alternatiivid
2005. aastal Soomes, aasta hiljem Rootsis ning hiljem ka Saksamaal, Austrias ja Itaalias kasutusele võetud digitaalses andmebaasis uuendatakse aga infot neli korda aastas. Lisaks võtab selle kasutamine vaid kümmekond sekundit, samas kui võimalike koostoimete kontrollimine raamatust – kui arst seda korralikult teeb – võib võtta vähemalt 15 minutit.
«Kuid arstil ei ole seda 15 minutit ja seetõttu jääb see sageli tegemata,» tõdes Laine.
Farmakoloog tõi näite: patsiendile, kes võtab juba mitut rohtu, kirjutab neuroloog välja karbamasepiini, krambivastase ravimi, mida võidakse kasutada kas epilepsia või kolmiknärvi neuralgia raviks. Kuid karbamasepiin kiirendab teiste samal ajal kasutatavate ravimite metabolismi ehk ainevahetust, mis tähendab, et need ei pruugi tavapäraste annustena enam toimida.
«Nii et see neuroloog, ehkki tal on head kavatsused ning ta teeb oma eriala raames korrektset tööd, võib ära rikkuda kõikide teiste raviarstide töö,» märkis Laine, meenutades taas, et arstid ei saa lihtsalt nii suure infohulgaga hakkama. «Meie andmebaasis on umbes 60 000 A4-suuruse lehekülje mahus infot. Seda peast teada on võimatu.»