Terviseameti andmetel on tänavu esimese kuue kuu jooksul Eestis suguhaigustesse haigestumine võrreldes mulluse ja 2008. aasta sama perioodiga jätkuvalt vähenenud. Klamüüdia on endiselt Eestis kõige sagedasem sugulisel teel leviv haigus.
Suguhaigustesse haigestumine väheneb Eestis jätkuvalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel diagnoosisid meedikud tänavu esimese kuue kuuga kokku 30 süüfilisejuhtumit (mullu samal ajal 34). Gonokokknakkusesse haigestujaid oli 47 (mullu 65), erinevaid klamüüdiahaiguseid diagnoositi 799-l korral (mullu 1055 haigusjuhtu). Vaid anogenitaalsetesse herpesviirustesse haigestujaid oli tänavu kahe inimese võrra rohkem kui mullu esimese kuue kuuga ehk 85 haigusjuhtu, ütles Terviseameti avalike suhete juhi kohusetäitja Kairi Pikk. Kokku diagnoositi Eestis tänavu esimese kuue kuuga 961 suguhaigustesse haigestumise juhtu ehk 22 protsendi võrra vähem kui mullu samal perioodil.
Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse dermatoveneroloog-vanemarsti doktor Kadi Kerneri sõnul on suguhaigustesse nakatumise vähenemise üks oluline põhjus inimeste suurenenud teadlikkus suguhaiguste leviku, nakatumise ja ravi kohta. «Pidev selgitustöö patsientidega ja kondoomi kasutamine ehk niinimetatud kaitstud suguelu,» on Kerner BNS-ile öelnud.
Tema sõnul on meditsiiniline info inimestele varasemast rohkem kättesaadav ning seda nii infovoldikute, meediakanalite kui ka ajakirjanduse kaudu. Suguhaigustega tegelevad lisaks dermatoveneroloogidele varasemast rohkem ka günekoloogid ja uroloogid, samuti noortekabinetid.
Eesti Seksuaaltervise Liidu president Mairi Kaha ütles, et kuigi viimastel aastatel on suguhaigustesse haigestumine vähenenud, on klamüdioos ja gonorröa noorte seas siiski päris laialt levinud.
«Probleem on selles, et 50-70 protsenti klamüüdiajuhtudest ning 30-50 protsenti gonorröajuhtudest kulgeb ilma sümptomiteta. Väiksem kaebus kaob ise, aga kui arstile jõutakse, on suguhaigus juba kaugele arenenud ja seda on ka teistele levitatud,» ütles Kaha. Nii on näiteks Eestis enim levinud suguhaiguse klamüdioosi puhul, mis on tegelikult üsna kergesti ravitav, 60–65 protsenti haigusekandjad, kes sellest ise teadlikud pole.
Kuigi seksuaalelu alustavad noored inimesed on naistearsti Galina Litteri sõnul küllalt haritud ja arukad, tuleks neile rõhutada, et kontratseptiivsed vahendid kaitsevad vaid soovimatu raseduse eest, mitte soovimatute haiguste eest. «Ning muidugi on oluline vaktsineerimine emakakaela vähki ja kondüloome põhjustavate viiruste vastu, sest ka need levivad sugulisel teel ja puutekontaktide kaudu.»
Klamüüdia on Eestis enamlevinud sugulisel teel leviv, suguelundite põletikega kulgev haigus. Sellesse haiguste rühma kuulub veel ka gonorröa (tripper) ja mükoplasmoos (Mycoplasma genitalium’ist põhjustatud põletik).
Kõige suurema haiguse riskirühma moodustavad noored, 15–25aastased naised ja ka need, kes kasutavad antibeebipille. Pillide kasutamise puhul on nakatumine seotud mõningate füsioloogiliste muutustega emakakaelal, kuid loeb ka see, et kondoomi kasutavad need naised harvem. Naiste hulgas on haigusjuhte rohkem, kuid esmaseid nakatumisi on rohkem meestel. Meestel nimelt annab klamüüdia rohkem sümptomeid ja see viib nad arsti juurde. Naised aga nakatuvad kergemini.
Erinevalt muust maailmast on klamüüdia Eestis väga oluline viljatuse põhjus. Näiteks Tallinnas kehavälisele viljastamisele tulnud naistel diagnoositi klamüdioos 40 protsendil naistest.