Krooniline veenipuudulikkus ohustab eriti seisva ja istuva töö tegijaid, kuid ka rasedaid ja eakaid inimesi.
Ravisukki võivad vajada ka noored mehed
14. august 2014, 07:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna keskhaigla tromboosikabinetis saavad nõu tromboosihaiged, aga ka rasedad, ja needki, kel ees pikem lennureis – kõik, kes vajavad nõuannet ravisukkade kandmiseks.
Kabineti õde Aire Põder kummutab arusaama, justkui oleks veenilaiendid vaid vanemate naiste haigus. «Veenipuudulikkus võib teha muret nii noortele naistele kui meestelegi. Suur osa on siin pärilikul eelsoodumusel,» selgitab ta.
Vahet tuleb teha pindmistel veenilaienditel, mis ei ole eluohtlikud, ja tromboosil, mis on süvaveenihaigus. Kui veeni sees olevad klapid enam korralikult ei sulgu, valgub veri gravitatsiooni mõjul alla ja veen venib välja.
Kui veri enam hästi ringi ei käi, tekibki jalgade paistetus ja valulikkus – need lähevad tursesse ja muutuvad õhtuks raskeks kui pakud. Võivad tekkida koguni säärelihase krambid.
Krooniline veenipuudulikkus areneb astmeliselt ja algul ei pruugi väliselt midagi märgata olla. Naised haigestuvad üldiselt sagedamini. Eriti ohustab see haigus seisva ja istuva töö tegijaid, aga ka rasedaid ja eakaid inimesi. Kahjulik on istuda, jalg üle põlve, samuti ülekaal ja hormoonravi.
Tegu on sageli esineva, alaravitud ja samas progresseeruva haigusega. «Patsiendi elu see ei ohusta, aga ilusaid jalgu tavaliselt tagasi ei saa ja kokkuvõttes halveneb elukvaliteet,» lausub Põder. Lõpuks võivad välja kujuneda koledad ja raskesti ravitavad haavandid.
Kroonilise venoosse puudulikkuse korral aitab kõige paremini kompressioonravi ehk ravi- või tugisukkade kandmine. Tugisukki ja -põlvikuid on palju ja igasuguse hinnaga. Tromboosikabineti töötajad aitavad õiged üles leida. Sukk või põlvik peab olema täpselt paras, selleks tuleb jalg enne üle mõõta.
«Mida varem sukki kandma hakkate, seda parem. Kui on teada, et vanematest kellelgi on olnud veenilaiendid, tasub seda igal juhul teha – kui mitte varem, siis naistel rasedaks jäädes alates teisest trimestrist kindlasti,» soovitab Põder.
Ehkki kuumade ilmadega tundub ilmvõimatu neid üpris pakse sukki kanda, tuleb seda vajadusel ikkagi teha, sest kuumus võib vaevusi veelgi suurendada. Kui õues kuuma päikese käes on raske, siis võiks tugipõlvikud jalga tõmmata jahutatud ruumi tööle saabudes. Kes sellest leevendust on saanud, need kannavad hea meelega, teab Põder öelda. Kel juba tromboos tekkinud ja jalad valutavad, neil pole ravisukkade kandmisest aga enam pääsu.
Ravisukk tuleb jalga panna hommikul ja ära võtta õhtul magama minnes. Väljastpoolt tulev surve soodustab verevoolu, veresooned ei veni enam rohkem välja ning paistetus ja sellega kaasnev valu leeveneb. Rõhk sukkades on tugevaim pahkluul ja väheneb sujuvalt kuni reie keskosani, suunates verd südame poole.
Ravisukki valides tuleb vaadata, kas pakendil on kirjas rõhk (Mm/Hg). Kui karbi peal rõhku märgitud ei ole, siis ei ole need ka ravisukad. DEN näitab vaid sukaniidi omadusi, mitte rõhku. Soovitatav profülaktiline rõhk on 15–23 Mm/Hg, süvaveeni tromboosi korral kuni 30.
Ehkki paljud seda kardavad, pole tugisukad sugugi koledad. Neid on valida erineva paksuse ja värviga, ilusa pitsäärisega ja ilma, samuti lahtise varbaosaga. Müügil on ka kompressiooniga sukkpüksid, mida hea kanda külma ajal. Suvel piisab vahel ka põlvikutest.
Tromboosikabineti jälgimisel on päris mitu noort meest, kelle käest Aire Põder iga kord küsib, kas sukk jalas. Enamasti on. Kompressioonsukki kannavad ka paljud sportlased, kes on neist oma rasketele jalgadele leevendust saanud.
Tromboosikabinetti suunavad patsiente nii pere- kui ka eriarstid. Palju tuleb rasedaid. Siin saab õpetust, kuidas sukki jalga panna ja kuidas neid kanda. Õhtul survesukki jalast võttes tuleb näiteks jalgu kreemitada, sest nahk kipub kuivama. Kõigest sellest on teadlikud ja oskavad nõu anda ka suuremate apteekide proviisorid. Enne sukaostu võiks kodus jala igaks juhuks pahkluu ja põlve juurest ära mõõta.
Reisipõlvikutel on rõhk mõnevõrra väiksem, kuid pika lennusõidu puhul on need suureks abiks. Tootjad annavad sellistele toodetele ka poole aasta pikkuse garantii, kuid ainult juhul, kui neid ei pesta pesumasinas ega kuivatata päikese käes
Ravisukkade hinnad algavad 20 eurost ja lõpevad 100 euro ringis, põlvikud on mõnevõrra odavamad. Üks Eesti tootja teeb väga häid survepõlvikuid, mis maksavad apteegis kõigest 7 eurot. Neid tasub Põdra sõnul profülaktika eesmärgil kandmiseks küsida küll.