Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Köha kurnab nii suurt kui väikest.
Köha kurnab nii suurt kui väikest. Foto: SCANPIX

Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant ja lastearst Piia Jõgi hindas 2012. aastal Kliinikumi lastekliinikus 9-14-aastaste noorte haigestumist läkakohasse ja leidis, et hinnanguliselt oli 6,3 protsenti neist uuringule eelnenud aasta jooksul kokku puutunud haigust tekitava bakteriga Bordetella pertussis.

Registreeritud haigestumus läkaköhasse oli samal ajal selles vanuserühmas kõigest 0,1 protsenti. See tähendab, et läkaköha tekitava bakteriga puutus kokku 60 korda rohkem noori, kui ametlikesse paberitesse kirja läks, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

«Kindlasti ei näita see seda, et 6,3 protsenti 9-14aastastest lastest oleks põdenud klassikalise kuluga rasket läkaköha. Tõenäoliselt liigub meil kergekujulist, kuni paar nädalat kestvat ja kerge köhaga kulgevat või hoopiski haigustunnusteta läkaköha. Viimasel juhul ei pruugi inimene üldse köhidagi, aga läkaköha tekitaja on tema ninaneelus olemas ja seetõttu on ta ka teistele nakkusohtlik. Kerge ja lühikest aega kestva köhaga haiged üldjuhul arsti poole ei pöördugi,» selgitas Jõgi uuringu tulemusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles