Fitnessi maailmas on moes korrutada väljendit no pain, no gain, mis annab mõista, et kui sul pole valus, ei saavuta sa ka tulemust. Kuid seda ei tasu ehk päris sõna-sõnalt siiski võtta.
Kas pärast treeningut peaks lihased valutama?
Shape.com kirjutab, et sarnaselt sellega, et kuidas ei tohiks oma treeningu kvaliteeti hinnata üksnes selle järgi, kui palju sa selle ajal higistad, ei tohiks ka selle efektiivsust hinnata lihasvalu järgi.
Teisisõnu, kui sa ei tunne treeningu järel lihasvalu, ei tähenda see sugugi, justkui see oleks olnud asjatu treening. Tõde on, et ehkki mõningane lihasvalu on normaalne ja mõnede inimeste jaoks koguni motiveeriv, siis teaduslikud tõestused tugeva lihasvalu ja treeningu efektiivsuse seose kohta seni puuduvad.
Küll aga näitavad teaduslikud uuringud, et füüsilist vormi parandab koormuse pidev suurendamine ja varieerimine. Et muutuda tugevamaks ja paremaks, peame stimuleerima oma keha üha rohkem, kas erineva koormuse, intensiivsuse või füüsilise tegevuse tüübi varieerimisega. Silmas tuleb pidada ka seda, et koormust tuleb alati tõsta järk-järgult, sest kiiremad tulemused ei tule ülepingutamisest. Pigem vastupidi – ülekoormus koos äärmusliku lihasvaluga võib teekonna püstitatud eesmärkide saavutamiseni hoopis pikemaks muuta ning ka vigastused on siis varmad tulema.
Kui märkad, et veedad tugevast lihasvalust taastudes rohkem päevi kui tegelikult trenni tehes, on see märk sellest, et peaksid oma treeningkoormust muutma.
Selmet keskenduda lihasvalule treeningu efektiivsuse indikaatorina, keskendu pigem treeningu pikaajalisele positiivsele toimele – rohkem energiat, suurem tugevus, parem üldfüüsiline vorm. Kui näed, et aja jooksul jõuad teha rohkem kordusi, kasutada suuremaid raskusi ning nautida pikemat joosku, rattasõitu või matka kui varem, võid olla kindel, et sinu füüsiline vorm on aja jooksul paranenud ja oled oma treeningutega õigel teel.