Ameerika Vähiühing reastas 20 kõige ohtlikumat kantserogeeni

Tööstusjäätmetega õhku, vette ja maapinda sattuvates jäätmetes leidub kõige enam vähki tekitavaid aineid. Foto: SCANPIX

Ameerika Vähiühing reastas oma raportis 20 kõige ohtlikumat vähki tekitavat ainet ehk kartsinogeeni. Lisaks transpordivahendite heitgaasidele ja tööstussaastele on vähki tekitava mõjuga ka öötöö.

Eesti Vähiliidu andmetel saab enamik vähi vorme alguse organismi kokkupuutest kartsinogeeni ehk kantserogeeniga: keskkonnas leiduva vähki põhjustava ainega.

Enamik kartsinogeene leidub transpordivahendite heitgaasides ja tubakas, tööstuslikes ühendites või viiruste kujul. Ka päikesekiired  ja toit võivad olla kartsinogeensed.

Tavaliselt ei ole nende kartsinogeenidega kokkupuute tagajärjeks kohe vähk. Organismi loomulikud kaitsemehhanismid hävitavad paljud kartsinogeenid enne, kui nad rakke püsivalt kahjustada jõuavad. Isegi kui nad jõuavad mõningast kahju teha, on rakud sageli võimelised ise kahjustust parandama, enne kui see püsivaks muutub.

Mõnel juhul ei allu kartsinogeen kõigest hoolimata organismi kaitsemehhanismidele ja tal õnnestub püsivalt muuta raku geene. Selle tagajärjeks võib olla potentsiaalselt pahaloomuline rakk. Kuid potentsiaalselt pahaloomulise raku muutumine kasvajaks võtab tavaliselt aastaid ja see ei toimu ilma teatud soodustavate tingimuste püsimiseta organismis nende aastate jooksul.

Ameerika Vähiühingu ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmetel kuuluvad kartsinogeenide hulka:
-diisli heitgaasid
-öötöö
- seatina ja seatina sisaldavad keemilised ühendid
- keevitusaurud ja-gaasid
- tulekindlad keraamilised kiud
- indiumfosfiid
- volframikarbiidi (tungsteni) sisaldav koobalt
- titaandioksiid

-värvitootmise vaheühendid stüreen-7,8-oksiid ja stüreen

-propüleenoksiid
-formaldehüüd ehk metanaal

-atsetaaldehüüd ehk etanaal
-dikloormetaan ehk metüleenkloriid (DCM)
 -triklooretüleen (TCE)
 -tetraklooretüleen (PCE)

 -kloroform
 -polüklooritud bifenüülid

 -atratsiin

 -di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)