Üheksa üllatavat fakti maost ja seedimisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud dieediteooriad, näiteks lahustoitumise ide on uute uuringute valguses osutunud vääraks.
Paljud dieediteooriad, näiteks lahustoitumise ide on uute uuringute valguses osutunud vääraks. Foto: SCANPIX

Arstide hinnangul teavad inimesed üllatavalt vähe oma ainevahetusest ja sellest, kuidas toimib nende seedesüsteem. Terviseportaal WebMD.com koostöös Michigani Ülikooli meditsiinikeskuse gastroenteroloogidega lükkab ümber kõige levinumad «kõhumüüdid».

1. müüt. Seedimine toimub peamiselt maos.

Vale. Suurem osa seedeprotsessit toimub hoopiski peensooles. Magu võtab toidu vastu, peenestab selle, maost liigubki toidumass väikeste palade kaupa edasi peensoolde.

Vastupidiselt üldisele arvamusele ja kõikvõimalike imedieetide postulaatidele ei seedi inimene toitu sellises järjekorras, nagu ta seda sõi. Kogu söödud toit peatub vaheetapina suures mahutis- maos ning jahvatatakse seal üheks suureks massiks.

2. müüt. Kui söödava toidu koguseid vähendada, tõmbub ka magu vähehaaval kokku.

Vale. Täiskasvanud inimese magu püsib terve tema elu jooksul samas suuruses ning vähendada saab seda vaid magu kirurgiliselt väiksemaks lõigates. Söömist vähendades magu vähendada ei saa, kuid toidukoguste vähendamine aitab paremini-nii üllatav kui see ka pole- saavutada kontrolli oma söögi-isu üle. Toidukoguste vähendamine vähendab näljatunnet.

3. müüt. Saledatel inimestel on juba looduse poolt väiksemad kõhud kui ülekaalulistel.

Vale. Seda võib küll olla raske uskuda, kuid mao suurus ei sõltu absoluutselt inimese kehakaalust. Saledal inimesel võib olla täpselt sama mahutavusega magu kui inimesel, kes terve elu võitleb ülekaaluga.

4. müüt. Pidev kõhulihaste harjutuste tegemine vähendab magu.

Vale. Ükski füüsiline harjutus ei saa muuta siseelundi suurust. Küll aga saab regulaarse treenimisega «põletada» vatsale kogunenud rasvakihti ja muuta kõhulihaseid tugevamaks.

Sellest nn. nähtavast rasvast tunduvalt ohtlikum on aga sisemine, kõhuõõne ümber kogunenud rasv, mida just tugevalt ülekaalulistel inimestel on väga palju. Mõnel juhul võib näiteks maks olla sellise rasvakihi all peidus, et sellest võib tekkida hepatiidilaadne põletik, mis võib viia maksa talitluse täieliku lakkamiseni.

5. müüt. Vees lahustumatuid kiudaineid sisaldavad toidud tekitavad vähem soolegaase ja puhitust kui vees lahustuvaid kiude sisaldavad road.

Tõde. Paljud inimesed on üllatunud kuuldes, et üldselt kõhusõbralikemateks ja paremini seeditavateks peetud veeslahustuvad kiudained tekitavad rohkem kõhugaase ja kõhupuhitust kui vees mitte lahustuvad kiudained. Viimaseid leidub palju näiteks täisteraleivas, pudrudes, kapsas, kaalikas, porgandis.Kõhugaasid ja –puhitus johtuvad soole mikrofloorast, mida keha nende kiduainete seedimiseks vajab. Vees lahustumatuid kiudaineid aga organism seedima ei pea- need  väljutatakse seedimata kujul otse jämesoolde.

6.müüt. Kaalust maha võtmine leevendab kõrvetisi.

Tõde.Mida vähem maohapet söögitorru satub, seda vähem on sellega probleeme. Piisab juba ühe-kahe kilo võrra salenemisest, kui kõrvetised muutuvad üha harvemaks. Hea näide selle kohta on rasedus: loote kasvades ja arenedes kõrvetised üha süvenevad, kuid lapse sündides kaovad enamasti sootuks.Hea uudis on seegi, et dieeti pidades kaob kõige esimesena rasvakiht kõhult, ka see tuleb kõrvetiste leevendamiseks kasuks.

7. müüt. Vahetult enne magamaminekut söömine tõstab kehakaalu rohkem kui sama toidu päeval söömine.

Vale. Ehkki loogiliselt võttes peaks organism päeval tarbitud kalorid kiiremini ja kergemini põletama, pole seedetegevus kellaaegadega siiski kuidagi seotud.
Uusimad laborihiirtega tehtud katsed näitavad küll, et lõuna- ja õhtueine järgsete vahepalade vahelejätmine takistab kehakaalu tõusu. Öine söömine võib häirida keha normaalset ööpäevarütmi ja rikkuda söögiisu kontrollivate hormoonide tasakaalu.

8. müüt. Rasvase võileivakattega näkileib ( 200 kcal) vahepalana tõrjub näljatunnet palju pikemat aega kui 200 kcal ulatuses näkileibade krõbistamine.

Tõde. Rasv põleb organismis palju aeglasemalt ning püsib maos kauem. Nii tekib ka näljatunne aeglasemalt. Lisaks tõstavad teatud süsivesikud, sealhulgas küpsised ja leib veresuhkru ja insuliini taset, mis hiljem väga kiriesti langeb. See aga tekitab kiiresti näljatunnet ning mõjub ka meeleolule ärritavalt.

9. müüt. Ubade söömine tekitab igale inimesele kõhugaase ja nende vältimiseks pole midagi teha.

Vale. Oad sisaldavad rohkelt ühte teatud tüüpi suhkrut, mille seedimiseks vajab organism teatud seede-ensüüme.Mõnel inimesel on neid ensüüme rohkem , teisel jälle vähem.. Mida vähem inimesel neid seede-ensüüme on, seda enam tekitab ubade seedimine tal kõhugaase ja –puhitust.

Mis võiks olla abiks? Apteekides retseptita müüdavaist seede-ensüüme sisaldavatest preparaatidest on mitmete uuringute põhjal abi raskestiseeditavate toitude seedimisel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles