Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Liisa Pakosta sõnul avastatakse Eesti naistel ligi kolmandikul juhtudest HI-viirus alles raseduse ajal tehtava rutiinse kontrolli käigus, mis tähendab, et naine pole nakkuse kahtlusega ise arsti juurde eelnevalt pöördunud.
Küll on aga Eesti maailmas edumeelne selle poolest, et alates selle aasta 1. juulist võib meil vastsündinule teha aidsitesti ka siis, kui lapsevanem on selle vastu.
Äsja rahvusvahelisel aidsikonverentsil osalenud Liisa Pakosta sõnul tõstatati Viinis küsimus, kas riigid peaks oma seadustega kaitsma vastsündinut, võimaldades teha talle aidsitesti ka lapsevanema tahte vastaselt.
Pakosta sõnul on täiskasvanud inimesel, kaasa arvatud lapseootel naisel õigus keelduda aidsitestist, mis suurendab HIV-nakkuse lapsele edasikandumise ohtu.
Eesti Tervise Arengu Instituudi portaali hiv.ee andmetel saab HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele ära hoida - kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada kuni 70 protsenti.
Lisaks soovitatakse sünnitus teostada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV-positiivse ema rinnapiima, vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga. Ka lapsele antakse retroviirustevastast ravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1–2 protsendini.
Aidsikonverentsil jõudsid Euroopa riigid Pakosta sõnul seisukohale, et isegi siis, kui lapseootel naine keeldub ise testist ega soovi testida ka oma last, siis peaks vastsündinu päästmiseks olema võimalik teha talle test, et vajadusel saaks alustada ravi.
Maailmas haigestub Pakosta sõnul päevas 1200 last aidsi just seetõttu, et ei suudeta vältida nakkuse ülekandumist emalt lapsele.