Ohutute ja jälgitavate baketeriofaagidega katseid teinud teadlased leiavad, et pärast ukselingile või lauaservale viiruste poetamist võib 2-4 tunni pärast leida sellest jälgi 40-60 protsendilt töötajate ja külastajate poolt tihti puudutavatelt pindadelt.
Arizona ülikooli töörühm kasutas sügis-talvel kõhugrippi põhjustava inimese noroviiruse matkimiseks MS-2'na tuntud baketeriofaage, vahendab ERRi teadusportaal.
Eksperimentide käigus paigutasid teadlased bakteriofaage pindadele, mida kontorihoonetes ja hooldusasutustes kõige sagedamini puudutatakse - ukselinkidele ja laudadele.
Töörühm võttis seejärel kahe ja kaheksa tunni järel proove 60-100 pinnalt, kus bakteriofaagid eluleda oleks võinud, nende hulka kuulusid näiteks telefonitorud, voodiääred, lülitid, kohvikannude sangad ja töölauad.
Analüüsid näitasid, et bakteriofaagide jälgi võis leida 40-60 protsendilt uurimise alla võetud pindadelt.