Sotsiaalmeedia võib ärgitada noori end vigastama

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalmeedia ärgitab noori enesetapule.
Sotsiaalmeedia ärgitab noori enesetapule. Foto: SCANPIX

Interneti sotsiaalmeedia kanalitel on hakanud levima enesevigastamise teemaliste postituse märksõnad ehk hashtag'id, millel usutakse olevat oluline kaal enese vigastamise tõusule noorte seas.

Kui Samantha Williams oli 14-aastane, rääkis ta oma sõbrannale, kuidas üks noormees koolist teda paksuks nimetas.

Ta ei osanud selgitada, mis sundis teda võtma kääre ja kraapima oma käele sõna «paks», kuid mingil põhjusel tekitas see temas heaolutunde, kirjutab news.com.au.

«Siis ma taipasin, et mul polnud tegelikult tarvis (kirjutada) sõnu ja lõikumist oma toimetuleku mehhanismi elushoidmiseks ja madala enesehinnangu ning ebaadekvaatsuse allasurumiseks,» ütleb Williams nüüd 29-aastasena.

Tol ajal ei mänginud sotsiaalmeedia Williamsi elus ja tema tehtud otsustes mingitki rolli. Tänapäeval arvatakse, et just sotsiaalmeedia suhtluskanalid on põhjustanud viimaste aastate enesevigastamiste sagenemise noorte inimeste hulgas.

Näiteks Tumblr, Instagram ja Twitter on saanud populaarseteks kohtadeks, kuhu postitatakse enesevigastamisest pilte.

Hashtag’i #suicide (ingl k enesetapp) all on ainuüksi Instagramis 3,7 miljonit postitust. Lisaks levivad ka märksõnad nagu #selfharm, #blades ja #selfhate (ingl k enesevigastamine, terad, enesevihkamine), mis on samuti kasutusel häirivate postituste avaldamisel. Postitatakse pilte haavadest ning emotsionaalseid sõnumeid enesetapu mõtetega.

Teised märksõnad, nagu #secretsociety123, #sue ja #ana reveal koondavad enda alla postitused ülisaledatelt ja neilt, kes tunnevad end üksikuna ja tahavad surra. Selliste postituste populaarsus peegeldub üsna häirivas statistikas, millest selgub, et iga viies inimene, kes põeb anoreksiat, sureb läbi enesetapu.

Paljud on kutsunud sotsiaalmeedia lehekülgi üles eemaldama sellised postitused. Facebookis see toimibki – kõik, mis on seotud enesevigastusega, toitumishäiretega ja narkootikumide tarbimisega, eemaldatakse.

Instagramil on sootuks teine lähenemine probleemile. Kui postitad midagi hashtag’iga, mis seostub enesevigastamisega, ilmub postitaja ekraanile hoiatus, mis suunab  ennetussaidile befrienders.org.

Austraalia Griffithi ülikooli enesetapu uuringute- ja ennetusinstituudi professori Diego De Leo sõnul ohustab ligipääs enesetaputeemalistele materjalidele läbi sotsiaalmeedia enim noori vanuses 10-12 eluaastat.

«Nad on kõige mõjutatavamad ning võivad uskuda, et sõnum annab neile usaldusväärse info – teisisõnu nad hüpnotiseeruvad sõnumist. Kuna neil puuduvad ka tugevad elukogemused, ei oska nad selliseid asju enese jaoks filtreerida,» lisas professor.

Professori sõnul pole probleemile lihtsat lahendust, kuid tähele panna ja reageerida tuleks meil kõigil, usub ta. Ta lisab, et põhjus, miks enesetapumõtetega noored on internetti kolinud, seisneb nõustajate vähesuses.

«Nõustajaid pole iialgi liiga palju. Enamikul juhtudel peab nende juurde jutule saamiseks panema aja kinni, maksma, ootama, et alles siis teisele inimesele oma muret kurta. Sotsiaalmeedias ei pea ootama. Seal saab oma emotsioonid välja valada, millal tuju tuleb,» märkis De Leo.

Professori hinnangul on mitmed uuringud näidanud, et suitsiidsete noortega suhtlemisel pole vahet, kas see toimub näost näkku või interneti vahendusel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles