Tudeng paranes narkolepsiast meditatsiooniga

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narkolepsiahaige võib ka tegevuste kestel unne vajuda, näiteks söömise, vestlemise või telerivaatamise ajal.
Narkolepsiahaige võib ka tegevuste kestel unne vajuda, näiteks söömise, vestlemise või telerivaatamise ajal. Foto: Reuters / Scanpix

Ülikooliõpingute ajal narkolepsia diagnoosi saanud naine kinnitas, et ravis end haigusest terveks tänu nn dünaamilisele meditatsioonile.

Peatselt 25-aastaseks saav Elise rääkis Tervise portaalile, et narkolepsia diagnoositi tal 2010. aastal. «Päevased unevajadused olid mind selleks ajaks kimbutanud juba mitu aastat,» tõdes ta.

Elise kirjeldas, kuidas tema tavalised päevad sel ajal välja nägid: «Hommikul ärkasin, et kooli minna. Tundide ajal magasin igal võimalikul momendil. Söögipausi ajal ruttasin ühiselamusse, et süüa ja magada. Peale kooli läksin magama. Õhtul ärkasin, et süüa ja teha koolitöid ning siis läksin uuesti magama.» 

Enne uuringutele suunamist saadeti neiu aga psühhiaatri juurde. Viimane oli kindel, et tal on depressioon ja kirjutas talle pool aastat välja antidepressante. Kui ravimitest mingit kasu polnud, soovitas psühhiaater võtta topelt koguse. «See tegi asja loomulikult hullemaks ja nii lõpetasin iseseisvalt rohtude võtmise,» rääkis Elise.

Kool tuli Elisel haiguse tõttu pooleli jätta. Kahe aasta pärast sai ta lõpuks uneuuringutele, kus diagnoositi narkolepsia. Välja kirjutati kahed rohud: ühed, mida süüa igapäevaselt ja teised, mis on kangemad, juhul, kui valel ajal juhtub tekkima eriti suur uni.

«Sõin rohtusid peaaegu kolm aastat, kuid uni oli ikka üsna pealetükkiv. Astusin uude kooli. Loengutes jäin ikka magama ja üleüldine väsimus oli suur. Vähemalt kangemate rohtude abiga sain tehtud kõik suured kirjalikud tööd, mida ma sel ajal ilma nendeta poleks suutnud, sest arvutiga töötamine oli vägagi uinutav,» meenutas Elise. 

Ühel hetkel hakkas teda häirima mõte, et ta ei saagi ilma rohtudeta elatud. Kuna arst ütles Elisele, et ta võib jääda tablette sööma kogu eluks, lõpetas ta üks hetk igapäevaste rohtude võtmise ära ning võttis kangemaid ainult väga rasketes olukordades. «Tahtsin vastupidist tõestada,» lausus Elise ja lisas: «Mu elu sellest eriti unisemaks ei muutunud, et ma rohtusid enam ei söönud.»

Aasta pärast igapäevaste tablettide maha jätmist hakkas ta tegelema nn dünaamilise meditatsiooniga. Tegu on juhendatud meditatsiooniga, mida teiste hulgas harrastavad näiteks tantra traditsiooni järgijad. Sessioonis viljeletakse intensiivset kehalist meditatsiooni koos intensiivse hingamise ja liikumisega, ütleb Tantratee.

«See muutis mu elu täielikult. Käisin samal ajal praktikal ja suutsin olla terve päeva ergas ja õhtul veel eksamitekski õppida. Lõputöö kirjutasin valmis täiesti ilma rohtude abita. Ma polnud ennast nii erksalt ja hästi tundud vähemalt kümme aasta kui mitte rohkem,» rääkis Elise ja lausus lõpetuseks: «Mulle igal juhul tundub, et kui ma läheks praegu uuesti uneuuringutele, siis pole narkolepsiast küll enam jälgegi alles.»

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus, inimene vajub sügavasse unne, millest teda on raske äratada. Narkolepsiat põhjustab aju suutmatus reguleerida normaalselt une-ärkveloleku tsükleid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles