Narkolepsia tõus tuli vaktsineerimisest

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Foto: SCANPIX

Taani neuropsühholoog Paul Jennum nentis Tallinnas viibides, et harvaesinevaks peetud narkolepsiat diagnoositakse paraku aastatega aina rohkem, üheks tõusu põhjuseks arvatakse Põhjamaades olevat vaktsineerimine.

Narkolepsia on unehäire, mida iseloomustab kontrollimatu unevajadus ning lühiajalised ootamatuid uinumised. Narkolepsia täpne tekkemehhanism on seni teadmata, kuid arvatakse, et haiguse vallandab geenide ja keskkonnafaktorite koosmõju. Esinemissageduseks on seni peetud üks inimene 100 000 kohta.

Kopenhaageni ülikooli neuropsühholoogia professor Poul Jennum rääkis Tallinnas rahvusvahelisel uneuurijate kongressi olles, et esimene osa, millega narkolepsia puhul praegu teadlased aktiivselt tegelevad, on haiguse tekkepõhjuste väljaselgitamine. «See on üks olulisematest küsimustest, kuna narkolepsiat esineb tegelikult aina rohkem. Eriti palju näeme seda oma naabruses: Soomes, Rootsis,» rääkis Jennum.

Vähemalt üks osa narkolepsia sagenemise põhjustest peitub vaktsiinides. «Me nägime narkolepsia esinemissageduse tõusu Põhjamaades vaktsineerimiskampaaniate tõttu, seda just pärast gripi- ja seagripivaktsiini kampaaniaid 2009. aastal,» rääkis Jennum ja lisas: «On väga kurb kõikide nende laste pärast, kes pidid haiguse tõttu kannatama. See on väga oluline teema, mida peame teadvustama.»

Jennumi sõnul on äärmiselt tähtis, et ühiskond mõistaks narkolepsia olulisust, seda, et haigus ei olegi nii harvaesinev ning läheb patsientide jaoks maksma palju rohkem kui aastate eest arvati. 

Tegelema peab ka narkolepsia ravi uurimisega. Jennum selgitas, et vaid mõni aasta tagasi töötati välja uus ravim, mis on väga efektiivne. Seda siiski mitte kõigi haigete jaoks. Suurele osale patsientidest antud ravim kõrvaltoimete tõttu ei sobi, mistõttu kasutatakse siiani paralleelselt ka veel vanu ravimeid ja parema ravi otsimine jätkub.

1. veebruaril 2011 avaldas Soome tervise ja heaolu instituut epidemioloogilised tulemused, mis näitasid, et narkolepsiat esines rohkem nende 4–19aastaste seas, kes olid saanud gripivaktsiini Pandemrix, võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega. Tänaseks on haigusjuhte peamiselt teada Soome, Rootsi ja Islandi kohta. Haigusjuhte, mis langesid ajaliselt kokku vaktsiini manustamisega, on teadaolevalt 162.

Eestis pole narkolepsiajuhte vaktsineerimise tõttu täheldatud. Siiski peatas terviseamet toonase sotsiaalministri otsusega samal aastal seagripivaktsiini Pandemrix kasutamise.

Lisaks narkolepsiale oli kongressil arutlusel üks väga levinud ja tuntud unehäire – uneapnoe. «Märkimisväärne osa uneapnoe haigeid ei ole oma diagnoosi tegelikult saanud,» lausus Jennum ja möönis, et uneapnoed ei avastata veel piisavalt palju. Teadlaste ülesanne on leida lihtsamaid ja tõhusamaid meetodeid, kuidas uneapnoed diagnoosida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles