Eesti haiglad meelitavad soomlasi

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PERHi erakorralise meditsiini osakond.
PERHi erakorralise meditsiini osakond. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti tervishoiuasutuste turundusorganisatsioon Medicine Estonia tegeleb Soome kodanikest patsientide meelitamisega siia ravile.

Medicine Estoniasse kuuluvad nii erahaiglad, hamba- ja silmakliinikud kui ka suured nn riigihaiglad, vahendavad Meditsiiniuudised Soome portaali Mediuutiset.

«Eestis on kõrgetasemelised tervishoiuteenused. Head kogemused ja see, et inimesed räägivad neist oma sõpradele, on kõige parem reklaam,» põhjendas Medicine Estonia tegevjuht Tiina Mikk, miks nad praegu veel meedias reklaami ei tee.

Kela tasub raviarved

Medicine Estonia on vedanud mööda Tallinna kliinikuid ka arste ja soome ajakirjanikke. Kogu ettevõtmise taustaks on patsiendidirektiiv. Soome patsiendile hüvitab Eestis tehtud ravi kohalik haigekassa Kela, kui ravi kuulub Soome ametnike poolt koostatud ravivalikusse.

Soomlased on juba kaua aega käinud Tallinnas plastilistel operatsioonidel ja hambaarsti juures. Medicine Estonia pakub nüüd aga väga laia tervishoiuteenuste valikut. PERH on Eesti üks suuremaid avalik-õiguslikke haiglaid ja seal pakutakse soomlastele näiteks ortopeedia, vähi diagnoosimist ja ravi, südame ja veresoonkonna kirurgiat, bariaatrilisi lõikuseid ning uroloogiat.

PERHi tuleb kümneid valikpatsiente Soomest, kuid statistika ei näita siiski, kui paljud neist on Soome kodanikud. Mitmed patsiendid tulevad küll Soomest, kuid on Soome tervisekindlustusega eestlased.

«Eestlasi on Soomes umbes 40 000. See on väga huvitav klientuur. Välismaised patsiendid tulevad meile eraviisiliselt ehk ravi toimub väljaspool arstide argitööd. Siis saab protseduurid nädala või paariga tehtud,» rääkis PERHi ülemarst Andrus Remmelgas.

«Oleme lõiganud üle 1000 ülekaalulise, kelledest 99,5 protsenti endoskoopiliselt,» tõi Remmelgas näite batriaatriliste lõikuste mahust.

Eesti ja Soome haiglate kvaliteeti on raske võrrelda, sest kummastki riigist on selget ja kergesti leitavat kvaliteediinfot vähe saada. Erandiks on vaid intensiivravi. PERH on anesteesia ja intensiivravi jälgimissüsteemis Intensium. Samuti on haiglainfektsioonide taset võimalik Euroopa tasemega võrrelda.

Haigla ekspordijuht Oksana Bergi sõnul saab patsient lõikavat kirurgi valida. On võimalik tutvuda ka kirurgi varasemate operatsioonide statistikaga.

Aitab arste Eestisse jätta

PERHi juhi Tõnis Alliku sõnul on nende hinnad Soome omadest umbes kolmandiku võrra madalamad. Eestis on operatsiooniõe kogukulud haiglale umbes 1300 eurot. Standardiseeritud protseduuride puhul saab hinnakirja aluseks võtta. Sellisel juhul saab patsient oluliselt kiiremini kui ravijärjekorras olevad. Keerukamate protseduuride puhul arvutatakse hinnad eraldi välja.

«Meie esmane eesmärk ei ole haiglale kasumi teenimine, vaid me pakume arstidele ja õdedele võimaluse rohkem teenida selle asemel, et Soome tööle minna,» ütles Allik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles